|
Tema vohavad kogumikud värvivad juba juuni lõpust saati need häiritud alad
lillakasroosaks, tuletades sedaviisi hilist õnnetust meelde. Ilmselt seetõttu
rahvasuu põdrakanepit tulililleks kutsubki, kirjutab Järva
Teataja.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | KÕIKSUSE LAPS ÄRA EI OLE MÄRGITUD ET PÕDRA KANEP SIISKI ON TAIM MIS MÕJUB INDIVIDUAAALSELT,KUI MITTE TARVITADA TED...
Endla Põdrakanep on tõesti universaalse toimega taim. Igati soovitan kasutada nende vaevuste korral, mis s...
|
| Sama meelsasti laiutab põdrakanep raiesmikel, metsateede servil,
jõekallastel. Õitseaja kõrgpunktis on ta meie loodust kõige rohkem tooniv
taim.
Põdrakanepi elujõud peitub maa–alustes võsundites: seemnest kasvama läinud
taim moodustab võsundite toel endale kiiresti ümber arvuka kaaskonna ja
taimekogumik võibki tegelikult olla üksainus taim.
Põdrakanep on lähedases suguluses pajulilledega, kuuludes nendega ühte
sugukonda. Siit ka muud sarnasused peale väliste: kui väikeseõielist pajulille
kasutatakse rahvameditsiinis meeste eesnäärmehädade vastu, siis
taastusravidoktor Aili Paju omistab selle võime hoopiski ahtalehisele
põdrakanepile.
«Kuid farmakoloogiliste uuringute andmeil on kasvajarakkude vohamist taandav,
rahustav ja krambivastane toime just ahtalehisel põdrakanepil,» kirjutab ta
raamatus «Kui taimed räägiksid».
Põdrakanepit on inimesed kasutanud mitmeti, põhjarahvad tunduvalt laiemalt
kui meie. Kuid ka Ameerikas ja Tiibetis on põdrakanep olnud hinnatud toidutaim.
Nii toorelt kui ka keedetult sobivad söögiks tema magusamaitselised juured,
kuivatatud juurtest on võimalik jahugi valmistada. Suure suhkru– ja
tärklisesisalduse tõttu pidavat põdrakanepi risoomidest saama isegi viina
ajada.
Sugugi vähem ei leia kasutust taime maapealsed osad: lehed, pungad ja noored
õied sobivad toorsalatisse hakkida, võrseid on kasutatud ka supiks, mistõttu
kutsutakse teda Kanadas ka spargliks.
Eriti suur tunnustus on põdrakanepile langenud osaks Venemaal, sest vene
keeles kõlab tema nimetus ivantšai (Ivani tee – toim).
Säärase lugupidamise on lill teeninud seetõttu, et tema lehtedest, nii nagu
teetaime lehtedestki, valmistatakse kuulsat teed, seda veel tänapäevalgi. Tee on
maitsev, mõjub rahustavalt.
Põdrakanepist loodetakse abi ja leevendust paljudele hädadele:
soolepõletikud, gastriit, krooniline peavalu, sapipõiepõletik, haavandtõbi.
Tema peenestatud puru raputatakse põletikuvastase toime tõttu ka halvasti
paranevatele haavadele.
Põdrakanepitõmmis aitavat isegi viljatuse vastu. Ka on teda Eesti mehe
viagraks nimetatud. Kas see nii on, ei oska öelda, pole proovinud. Küll olen
proovinud põdrakanepimett, mis suisa sulab suus. |