| Ajakirjas New England Journal of Medicine avaldatud uuring hõlmas
12 000 Taani naist, kes oli teinud kas keemilise või kirurgilise abordi,
vahendab Reuters.
Uuringu põhjal ei tuvastatud erinevusi kirurgilise abordi teinud ja abordipilli võtnud naistel esinenud hilisemate emakaväliste raseduste, raseduse katkemiste, enneaegsete sünnituste või madala sünnikaaluga sündide arvu vahel. Olenemata abordi teostamise viisist lõppes umbes 2,4 protsenti hilisematest rasestumistest emakavälise rasedusega ning üle 12 protsenti hilisematest rasedustest katkes. Enneagse sünnituse (5,4 protsenti) või madala sünnikaaluga lapse saamise tõenäosus (4 protsenti) oli abordipilli võtnud naiste puhul isegi veidi väiksem, kuid erinevus ei olnud statistiliselt märkimisväärne. Uuringus võeti vaatluse alla vaid esimene rasedus pärast aborti, lisaks ei võrreldud abordipilli võtnud naisi ka nendega, kes polnud kunagi aborti teinud. Samas kirjutasid teadlased oma uuringu aruandes, et paljud varasemad uuringud on näidanud, et kirurgiline abort raseduse esimese trimestri jooksul ei suurenda hilisemate rasestumiste puhul emakavälise raseduse, raseduse katkemise, enneaegse sünnituse või madala sünnikaaluga lapse saamise riski. Võrdluse aborti mitteteinud naistega oleks teadlaste sõnul teinud raskeks ka asjaolu, et reeglina on neil ka teistsugune sissetulek, suitsetamisharjumused ja muud tervisega seotud käitumismustrid.
Toimetas Marina Lohk, Tarbija24.ee |
