| |
|
 |
Harilaiu looderannikul paiknev 1933. aastal ehitatud Kiipsaare raudbetoonist tuletorn meresõitjaid enam karide eest ei hoiata. Majakas on aastate jooksul vajunud maapinnaga seitsmekraadise nurga alla viltu.
Foto: Keskkonnaministeerium |
|
Viltune Kiipsaare tuletorn meelitab külalise Vilsandi rahvusparki
(7)
18.08.2005 00:01
Piret Reiljan, suvereporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Aastal 1910 kuuele väiksele kaljusaarele rajatud Baltimaade esimene
looduskaitseala, Saaremaa läänerannikul laiuv Vilsandi rahvuspark tähistas
möödunud pühapäeval 95. sünnipäeva.
«Kõik algas 1906. aastal sellest, et Vilsandi tuletornivaht Artur Toom hakkas linnupesadele kaitseks lõngasid peale vedama,» jutustas 191 ruutkilomeetri suuruseks paisunud Vilsandi rahvuspargi looduskaitse peaspetsialist Veljo Volke.Pea sajand hiljem on rahvuspargis lisaks lindudele kaitse ja jälgimise all rikkalik taimestik ning imetajad. Merebioloog Ivar Jüssi sõnul on rahvuspargil isegi oma vaal. «Meie sonarid tabasid tänavu jaanuaris ja jaanilaupäeva hommikul pringli häälitsusi. Järelikult on meil oma vaal täitsa olemas,» selgitas Jüssi. Üleeile võõrustas rahvuspark Loona mõisas oma toetajaid ja loodusesõpru. Pidupäeva puhul said külalised uudistada Harilaiu ja Elda vaatamisväärsusi. Naiste ehitatud aiad Harilaiul kõrgub viltune Kiipsaare tuletorn, mis omal ajal asus mitukümmend meetrit rannast eemal, nüüd aga seisab veepiiril otse lainetes. Eldaga tutvujad korjasid rannast fossiilirikkaid kive ja imetlesid jaanuaritormi räsitud pankrannikut. Vilsandi rahvuspargi südamesse – 1996. aastal renoveeritud Loona mõisa – viib sirge tammeallee, mida ääristab ebakorrapärane kiviaed. «Selle kiviaia sisse jätsid mõisast lahkujad lauahõbedat, uued saabujad omakorda otsisid kivide vahelt neile jäetud varandust,» rääkis Vilsandi rahvuspargi külastuskeskuse spetsialist Kadri Kullapere. Vilsandi rahvuspargi sümboliks võibki pidada kiviaedu, sest ühegi kunagise külatee äärest ei puudu piinliku täpsusega või hoopis lohakalt laotud müür. «Siinkandis ladusid kiviaedu muide naised,» lisas Kullapere, viidates teeserval kulgevale sirgele ja kõrgele kiviaiale. Põllupidamine Vilsandi rahvuspargi aladel ei ole meelakkumine. Mullakiht liivase rannaklibu peal on silma järgi umbes viie sentimeetri paksune. «Vot selliselt kruusapõllult peab saarlane oma saagi saama,» tõdes giid Kullapere mulla-, liiva- ja kiviseguse põllulapi juures. Kohalikus külas tegutseb kauplus, mis on alati avatud. «Kauba saamiseks tuleb minna teises küla otsas elava müüja juurde, kes jalutab koos ostjaga poodi,» selgitas Kullapere. Palju huvilisi Rahvusparki külastab aastas umbes 40 000 inimest, kellest suurem osa tunneb huvi Harilaiu vastu. «Meie eesmärk on edaspidi püüda külalistevooge hajutada, et üks koht ülekoormatud poleks,» tähendas Kullapere. Külastajate arvu pidev kasv samas Kullaperet ei hirmuta. «Prügi jätavad endast maha vaid metsikud turistid, giidiga reisivate gruppidega pole probleemi,» rääkis ta. Rahvuspargi töös on keskkonnaminister Villu Reiljani
sõnul tähtis noortele tõestada, et looduse ilu ei mahu raamatusse või
internetti. «Armastust ei taha me ju vaid filmist vaadata, vaid ise kogeda. Sama
peaks olema loodusega,» ütles ta.
Kaitseala • 1910 Vaika linnukaitseala • 1913–1917 Papisaare vesilennukite baas • 1920–1940 väga intensiivne põllumajandus, karjatamine ja kalapüük • 1940–1950 sõjaliste rajatiste püstitamine, paikse elanikkonna lahkumine • 1950–1970 Papissaare torpeedokaatrite baasi ja Harilaiu lennukipolügooni rajamine • 1970–1980 uudismaa põldude rajamine, maastiku ilme oluline muutumine • 1980–1990 põllumajanduses kasutatakse ohtralt kemikaale • 1990–2005 kinnisvaraturu arendamine, puhkemajanduse teke, mobiilse tehnika pealetung Allikas: Vilsandi rahvuspark
|
