Roheline eluviis peegeldab maailmavaadet

Ökoloogiliselt puhta eluviisi pooldaja Katrin Lipp räägib nupsu.ee -le, et loodustsäästvalt saab elada ka üheksakordses majas, kui vaid tahtmist on. Ainsaks probleemiks on ökopoodide vähesus.

Mida tähendab ökoloogiliselt puhas eluviis võrdluses tavapärasega?

VIIMASED KOMMENTAARID John Tool Rohelised saaksid  alustada kokkuhoidu  oma eeskuju  näitamisega.  Tähelepanu rohelised,  teen teile üles... säästupirn säästupirni pole môtet  paigaldada wc-sse,  vaid kohtadesse, kus  tuli pôleb kauem kui  paar minutit- el... Teised kommentaarid

Minu jaoks tähendab see kolme põhilist aspekti:
1) Ökoloogiline eluviis on elamine vastavalt oma reaalsetele vajadustele. Näiteks ostavad paljud pered auto mitte sellepärast, et elatakse või töötatakse ühiskondliku transpordita piirkonnas, vaid mugavusest. See ei ole keskkonnasõbralik valik.

Keskkonnasõbralik ei ole ka tehnikavidinate väljavahetamine lühikese aja tagant, kui uuem ja moodsam vidin müügile tuleb.

2) Keskkonnasõbralik on elada võimalikult vähe tarbides. Selleks on mitmeid viise. Väga heaks valikuks on riiete ja lastetarvete korduvkasutamine. Lastele ei pea ostma kogu aeg uusi mänguasju. Lastele on kasulik rääkida, et igal asjal on hind ja oma asju peab hoidma. Mänguasjade valikul peaks eelistama kvaliteetset kaupa.

3) Ökoeluviis tähendab tarbitud toodete keskkonna- ja tervisemõjude hindamist. Enamasti on nii, et väiksema terviseriskiga tooted on ohutumad ka keskkonnale. Näiteks kui inimene sööb mahetoitu, hoolitseb ta automaatselt selle eest, et tema raha toetaks jätkusuutlikult majandavat põllumeest.

Mahetoit on kasulik tervisele ja loodusele. Kui pere eelistab kodumaist toitu, on ka see samm keskkonnasõbralikuma elu suunas, kuna nende kohale toomisel on transpordikulu väiksem. Hiinast toodud odavad plastikmänguasjad on seevastu väga keskkonnavaenulik kaup. Lapsevanemad ei tea, mis kemikaale on leludes kasutatud.

Toodete transport on kulutanud palju loodusressursse ja pärast kiiret lagunemist ei ole leludega enam midagi teha. Prügimäel kõdunevad sellised mänguasjad sadu aastaid.

Kuidas te rohelise eluviisi enda jaoks avastasite ning miks selle kasuks otsustasite?
Pean tunnistama, et enne lapse sündi elasin ma üsna muretut elu. Olin küll ülikoolis keskkonnateaduseid õppinud, aga see ei tähendanud, et ma ökoeluviise oleksin praktiseerinud. Elu läks aga nii, et sain 2004. aastal poisipõnni emaks.

Üsna kiiresti selgus, et laps on allergik. Kahjuks laiutasid tavameditsiini praktiseerivad arstid käsi ja lapse hädadele põhjust öelda ei osanud. Natuke saime abi alternatiivmeditsiinist. Hinges kripeldas soov leida mingi lahendus.

Pärast lapsehoolduspuhkust läksin tööle ökofirmasse ja selline elumuutus pani mind asjadele uue nurga alt vaatama. Nägin inimesi, kes otsisid samamoodi vastuseid. Paljud leidsid abi ökoeluviisidest.

Alguses pidasin mahetoiduaineid liiga kalliks, aga pidev kokkupuude selle teemaga tegi oma töö. Ma ei kahetse tehtud otsuseid. Mahetoit täidab kõhtu paremini ja lõppkokkuvõttes kulub seda vähem.

Kui raske või kerge on ökoelu elada?
Ökoeluviisi ei ole keeruline elada, kui seda teha tahetakse. Ökoeluviis ei tähenda alati ökopoodide külastamist. See on pigem maailmavaade. Ainus ebamugavus ongi ökopoodide vähesus.

Täispikka artiklit loe nupsu.ee-st.