Cho oli üsna tähelepandamatu noormees, on mitmed ta kaastudengid öelnud, sest kellelegi ei meenunud seoses temaga eriti midagi. Pikemalt ei osanud teda kirjeldada isegi ülikooli korealaste ühingu liikmed. «Ta hoidis ilmselt väga omaette,» märkis üks Cho kaasmaalane. Sellele asjaolule viitasid ka Föderaalse Juurdlusbüroo eksperdid. «Ta oli tõenäoliselt samasugune üksiklane nagu enamik selliseid kuritegusid sooritavaid inimesi,» selgitasid nad telereporteritele.Õnnetu armastus Kuid mille eest ta niivõrd julmalt kaastudengitele ja õppejõududele kätte maksta otsustas, ei soovinud Virginia ülikooli juhtkond ega analüütikud eile veel spekuleerida. Põhjuseks võis aga olla õnnetu armastus. Esmaspäeva hommikul kooli ühiselamus esimesi tulistamisi pealt näinud üliõpilaste sõnul otsis ta toast tuppa käies oma endist kallimat, keda ta truudusetuses süüdistas. Endine kallim oligi Cho esimene ohver. Seejärel lasi ta maha korda majja lööma tulnud ühiselamu korrusevanema. Umbes kaks tundi hiljem, kui Cho sisenes ühte õppehoonesse, oli tal ilmne kavatsus tappa juba nii palju inimesi kui võimalik, sest ta püüdis klasside uksi metallketiga sulgeda, et keegi sealt lahkuda ei saaks. Klassides ja koridorides tulistas ta valimatult kõiki ettejuhtunuid, lastes igaühe pihta mitu korda. «Mu õde oli prantsuse keele tunnis, kui tulistaja klassi sisenes,» meenutas ühe raskeid vigastusi saanud, kuid imekombel ellu jäänud ohvri vend. «Õde mäletab, et kõigi klassis olnute pihta tulistati viis-kuus valangut, igaühe pihta vähemalt kolm lasku. Ta lihtsalt lasi, et kõiki tappa.» Muuta seadusi Veresaunajärgsest šokist toibunud USAs kõlas eile hulga üleskutseid, et on ülim aeg riigis kehtivaid relvaseadusi muuta. New York Times märkis juhtkirjas, et Virginias toimunu oli «järjekordne kohutav meeldetuletus ohtudest, millega ameeriklased silmitsi seisavad, kuna kurjategijatel on relvi nii hirmutavalt kerge hankida». Mõjukas Ameerika Relvaomanike Liit vastas risti vastupidise väitega, et kui inimestel oleks lihtsam relvi hankida, saaksid nad kurjategijatele otsustavamalt vastu astuda. «Viimane koolitulistamine Virginia tehnikaülikoolis lausa nõuab, et USA koolid relvavabadeks tsoonideks muutev seadus viivitamata üle tuleb vaadata,» ütles Relvaomanike Liidu juht Larry Pratt, kelle sõnul jätab praegu koolides kehtiv relvakeeld õppeasutused hullumeelsete meelevalda. Ka Valge Maja pressiesindaja Dana Perino vastas eitavalt küsimusele, kas hukkunute mälestustseremooniale sõitev president George W. Bush kavatseb samuti relvaseaduste karmistamisest rääkida. Presidendi arvates on praegu aeg leinata, mitte relvadest rääkida, ütles Perino. Mitmele Ameerika kommentaatorile oli esmaspäevase veresauna kõige vapustavamaks tõsiasjaks aga see, et telejaamade vahendusel miljoniteni jõudnud tragöödia ei tundunudki korraga nii vapustav, kui pidanuks olema. See oli üks järjekordne koolimõrv üha pikenevas samalaadsete veresaunade reas. «See on hämmastav, kui argisteks koolides aset leidvad tulistamised on muutunud,» kirjutas New York Timesi kriitik Alessandra Stanley. |
