Tallinna Ülikooli informaatika eriala kolmanda kursuse tudeng Kristjan Ok ütleb, et on lõputöö kirjutamisega graafikus, kuid nendib, et ülikooli lõpetamine on siiski kurnav. «Eks õppepinge on ikka natuke peal,» märgib Ok. Noormehe sõnul lisab stressi kooli kõrvalt tööl käimine. «Mida rohkem igasugu asju on, seda rohkem vaimselt blokeerud,» kinnitab kolm aastat IT-alal töötanud Ok. «Õnneks on mul väga vastutulelik tööandja, kes võimaldab kooliasjadega tegeleda.»Ok leiab, et tänapäeval on nominaalajaga ülikooli lõpetamine töötava tudengi jaoks anekdoot. «Minu kursusel alustas 20 õpilast, kellest minu teada on praegu lõpetamas ainult kolm. Väga paljud on töö tõttu õpingutest loobunud, kuna IT on selline ala, et kui oled omal alal spetsialist, kaob mingil hetkel koolis käimise motivatsioon ära, sest töökoht on niivõrd hea.» Indu lõputöö kirjutamiseks leiab Ok mõttest, et kool on vaja ära lõpetada, siis saab eluga edasi minna. Pingeid maandab aga spordiga. «Kui juhe kokku jookseb, lähen trenni. Talvel teen suuska ja hetkel olen jõusaali peal. Rauaga mängimine aitab vaimsest stressist välja tulla.» Pinge ka pärast sessi Rahumäe põhikooli lõpetava Stina Rattasepa sõnul ei muretse ta juunis tehtavate lõpueksamite pärast, vaid pabistab pigem keskkooli sisseastumise pärast. «Paljud sisseastumiskatsed olid märtsis, vaheajal, aga ma veel jooksen ringi,» ütleb neiu. «Raske ei ole, aga pingeline on see, kas saan sisse või ei. Öeldakse, et keskkooli on raskem sisse saada kui ülikooli.» Rattasepp viib pingelisel ajal mõtteid mujale kunstikoolis, sõbrannadega rääkides ja magades. Tartu Ülikooli üliõpilaspsühholoogi Ivi Niinepi sõnul tulevad tudengid tema juurde sageli vastu kevadet kuhjunud õppetöö tõttu. «Pingelisemad perioodid, kui minu poole rohkem pöördutakse, on oktoober-november ja märts-aprill ehk natuke pärast sessi,» ütleb Niinep. «Paljud, kes on jäänud eksamitega võlgadesse, on terve vaheaja nendeks õppinud ning muretsenud, nii et õpingutest täiesti aja maha võtmiseks aega ei jäägi,» avab ta pöördumiste tagamaid. Alusta kõige kergemast Tänavu on paljude tudengite nõustamisele pöördumise põhjuseks olnud koolitööga seotud ärevus. «Ärevus on tekkinud paljudel juhtudel stressi foonil, stress võib aga omakorda olla tingitud mittepiisavatest õpi- ja ajakasutusoskustest.» Tekkinud ärevus võib Niinepi sõnul mõne aja pärast viia masenduse ja depressiivsuseni. Õppetööga jänni jäänul soovitab Niinep tegemist vajavad asjad paberile kirja panna. «Tegutsemist oleks hea alustada kõige kergemast, sest selle ärategemine annab vajaliku eduelamuse ja lisab enesekindlust,» ütleb Niinep. «Selle baasil on juba kergem edasi minna raskemate ülesannete juurde. Kohe raskete asjadega alustades on suurem tõenäosus kinni joosta ja tekib käegalöömissoov.» Niinep rõhutab, et pingelisel ajal ei tohi unustada tõhusaid stressipeletajaid, nagu õiget toitumist ning vaimse ja füüsilise töö tasakaalu. «Paljud tudengid on lisaks õppimisele võtnud endale veel mitu kohustust – korporatsioonid, töö jne. Kui küsin, kas vaimsele pingele vastukaaluks ka füüsilise treeninguga tegeletakse, on nii mõnigi kord vastu küsitud: aga milleks seda veel vaja on? Või väidetud, et selleks pole lihtsalt aega.» Niinepi sõnul on stress iga inimese jaoks individuaalne ja suuresti meie endi tekitatud. «See, kuidas me seletame endale mingit olukorda, muudab meid rõõmsamaks või kurvemaks, enesekindlamaks või arglikumaks – see sõltub sellest, kuidas me iseennast ja ümbritsevat tajume. Mõista, et me ise tekitame suure osa ärritusest, on esimene ja oluline samm sellega toimetuleku suunas.» Toimetulek • Luba enesele mõnusat olemist – kuula kas üksi või koos teistega muusikat, mine jalutama, loe, vaata filme. • Tegele hingamis- ja lõdvestumistehnikatega (jooga, pilates vms). • Tee ülesannetest nimekirjad ja naudi tehtut, mitte ära kiru ennast tegematajätmiste pärast. • Sea tegevused olulisuse järjekorda ja pane prioriteedid paika. • Vii ennast kurssi erinevate õpi- ja mälutehnikatega. • Astu «raamist välja» ja vaata olukorrale eemalt – kõik oleneb sellest, millise nurga alt vaadata. • Tee oma mõtetes «suurpuhastust», et leida üles kasutud ja tegutsemistahet halvavad mõtted ja uskumused. Põhjenda endale, miks need mõtted on sinu jaoks kasutud. Asenda need kasulikumatega. • Väldi suures koguses kohvi joomist, suitsetamist, alkoholi ning erguteid. Söö tervislikult, nt puu- ja köögivilju. • Maga adekvaatselt – mitte liialt vähe või liialt palju. • Treeni vähemalt kolm korda nädalas, 20-30 minutit. Allikas: Ivi Niinep |
