Too

Ajal, mil Eestis on rekordiliselt madal töötuse määr, ei tööta ega otsi aktiivselt tööd iga neljas tööealine Eesti elanik, selgus tööturuameti tellimusel Saar Polli poolt läbi viidud uuringust. Tööd soovis lähiajal kiiresti leida vaid 13 protsenti küsitletuist.

Uuringu kohaselt on tööalaselt mitteaktiivsete inimeste motivatsioon tööd leida väike, osaliselt aitab sellele kaasa ka vähene teadlikkus riigi poolt pakutavatest tööturuteenusest.

VIIMASED KOMMENTAARID elan välismaal ja ei tule sealt ära tundub, et on hea olla  tööl ja elada  välismaal, kui selsed  inimesed koosnevad  vaid vargaist,  joodiku... tööbörs Internetis võiks olla  üks ja ühine tööbörs,  mis koondab kõik, nii  võimalikud era- kui  riigiasutuste ... Teised kommentaarid

Statistikaameti 2006. aasta tööjõu-uuringu kohaselt on Eestis tööalaselt mitteaktiivseid inimesi vanuses 16 kuni pensioniiga 206 700. Pooled neist on seotud õpingutega, viiendik ei leia tööalast väljundit aga kroonilise haiguse või puude tõttu.

«Tänases tööjõupuuduse tingimustes on 206 700 mitteaktiivset inimest oluline kasutamata ressurss,» ütles tööturuameti peadirektor Tiina Ormisson. Võrreldes aasta varasemaga on mitteaktiivsete inimeste arv langenud 8 protsendi ehk 18 500 inimese võrra, olles viimase viie aasta madalaim näitaja.

Uurimaks põhjuseid, miks tööealised elanikud ei tööta ega otsi tööd, küsitles sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll 700 mitteaktiivset inimest üle Eesti. Uuringust selgus, et lähiajal soovib võimalikult kiiresti tööd leida vaid 13 protsenti küsitletuist.

«Probleemiks on eelkõige see, et suurim hulk tööd mitte otsivatest inimestest on eelpensionärid, kroonilisega haigusega või vigastusega inimesed ning need, kes peavad oma lähedaste eest hoolitsema,» kommenteeris tulemust uuringufirma juht Andrus Saar.

Töö leidmise võimalusi hindas tema sõnul halvaks 33 protsenti vastanuist ning eelkõige toodi põhjustena välja halba tervist, vanust, õpinguid ja madalat haridustaset.

Analüüsides vastanute teadlikkust tööturuameti poolt pakutavatest teenustest, ilmnes teadmatus mitme olulise teenuste osas. «Enam kui pooled vastanuist ei olnud midagi kuulnud palgatoetusest, tööharjutusest ning puuetega inimestele mõeldud teenustest,» märkis Saar.

Ormissoni sõnul hakkasid nimetatud teenused kehtima 2006. aastast ning nagu näitab eelmise aasta statistika, vajavad uued võimalused jätkuvalt tutvustamist. «Kui inimesed abi küsida ei soovi, siis nad seda ka ei saa,» nentis Ormisson.

Eelmisel aastal oli tööturuameti kõige populaarsemaks teenuseks karjäärinõustamine, sellele järgnes tööturukoolitus. «Ülejäänud teenuste vastu on huvi kordades väiksem ning just nende tutvustamisse soovime edaspidi rohkem panustada,» sõnas Ormisson, tuues näidetena välja tööpraktika, tööharjutuse, palgatoetuse, ettevõtlusega alustamise toetuse ja puuetega inimestele mõeldud teenused.

Toimetas Kaire Uusen, Tarbija24