Tervis

Ühelgi riigil pole uue tubakaseaduse rakendus kulgenud valutult, kuid kõige tähtsam on inimeste tervis ja selle seaduse abil suudame ehk sammukese edasi liikuda, arvab Tervise Arengu Instituudi tubakaekspert Kristel Ojala.

Teadaolevalt kahjustab suitsetamine tervist, aga see harjumus ei oma halba mõju ainult suitsetajale. Mõjutatud on kõik inimesed, kes viibivad keskkonnas, kus suitsetatakse, olgu see siis siseruumides või väljas. Seda nimetatakse passiivseks suitsetamiseks.

VIIMASED KOMMENTAARID Karl Klienditeenindajad ei  peaks ka suitsetama.  Sõidan tihti Eurolines  Balticu bussidega.  Seal suitsetava... Käis pauk ja läinud ta oligi.  Nüüd siis juba 17  aastat. Teised kommentaarid

Suitsetajaid leidub liiga palju

Eestis täiskasvanud elanikkonna seas on rohkem kui 355 000 igapäevasuitsetajat, mis moodustab ligi kolmandiku rahvaarvust.

Ka kooliõpilastest ligi kolmandik suitsetab või kasutab muid tubakatooteid. Seda on meiesuguse väikese riigi kohta ilmselgelt palju.

Suurel osal inimestest tuleb paraku peaaegu iga päev viibida lühemat või pikemat aega ruumides või kohtades, kus suitsetatakse või kus äsja on suitsetatud.

Mõni inimene suudab viibida suitsetajatega ühes ruumis küllaltki kaua, ilma et ilmneksid suuremad mõjud organismile. Teistele põhjustab suitsuses ruumis viibimine juba lühikese ajaga halba enesetunnet.

Tubakasuitsus viibimine põhjustab kinnist või vesist nina, vesiseid silmi, aevastamist, köhimist ja muid allergiatunnuseid.

Passiivne suitsetamine võib põhjustada peavalusid, iiveldust, unisust. Kõik eelnevad mõjud on lühiajalised ja üldjuhul kaovad, kui enam ei viibita suitsuses kohas.

Kui olla pikka aega passiivne suitsetaja, võivad mittesuitsetajat ohustada samad haigused, mis suitsetajatki.

Näiteks tõuseb oht haigestuda kopsuvähki või mingisse muusse vähktõppe, suureneb südamehaiguste risk, võib välja areneda astma.

Kõige ohtlikum on tubakasuitsuses keskkonnas viibimine lastele, sealjuures veel sündimata lootele.

Rasedad naised, kes suitsetavad või viibivad tubakasuitsuses keskkonnas korduvalt, riskivad sellega, et nende rasedus võib katkeda või lastel on tulevikus terviseprobleeme.

Kahjuks võib meie tänavapildis näha vastutustundetuid lastevanemaid ja teisi inimesi, kes suitsetavad laste juuresolekul.

Veelgi jubedam on näha söögikohtades, kuidas laps istub vanemate keskel ja vanemad suitsetavad mõlemal pool sigarett sigareti järel. Haruldane pole ka vaatepilt noorest suitsetavast emast lapsevankriga.

Haigekassa 2005. aastal tehtud uuringust selgub, et rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajad passiivse suitsetamise all.

Rohkem kui pooltes Eesti kodudes suitsetatakse: 41% kodudest siseruumides ja vaid 36% siseruumidest väljaspool. 13% vastanuist kinnitas, et suitsetatakse kogu korteris.

Kodudes suitsetamise vähendamine jääb kahjuks suitsetajate südametunnistusele ning mittesuitsetajate algatusele, sest seadustega on koduseinte vahele trügida raske, et mitte öelda lausa võimatu. Küll saame seda teha avalikes kohtades.

Seadus kaitseb mittesuitsetajaid

2005. aasta juunist hakkas kehtima uus tubakaseadus, mille järgi on keelatud suitsetada laste hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste, lasteaedalgkooli, algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuste, huvialakoolide, avatud noortekeskuse või noorte– ja projektilaagri ruumides ning nende piiratud maa–alal.

Keelatud on suitsetada näiteks ühissõiduki ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis, jalakäijate tunnelis, korterelamu koridoris, trepikojas või muus üldkasutatavas ruumis.

Tubakaseadus andis vaba aja veetmise kohtadele kaks aastat üleminekuaega, enne kui ka neile kohtadele hakkavad kehtima suitsetamise piirangud.

Sellest tulenevalt on alates juunist suitsetada keelatud toitlustusettevõtetes, välja arvatud juhul, kui on ehitatud suitsetamisruum, mis on varustatud eriventilatsiooniga või müügikoha vahetusse lähedusse väljaspool siseruume on loodud hooajaline laiendus.

Juhul, kui suitsetajad neid piiranguid eiravad, on klienditeenindajal õigus jätta see isik teenindamata ja võib nõuda selle isiku lahkumist, lisaks võib teda karistada trahviga.

Euroopas on juba mitu riiki kehtestanud sedalaadi piirangud toitlustusettevõtetes, et kaitsta inimesi passiivse suitsetamise eest, eelkõige toitlustusettevõtete töötajaid, kes on sunnitud viibima tubakasuitsuses keskkonnas tihti ja kaua.

Esimesena võttis sellise seaduse vastu 2004. aastal Iirimaa, kellele järgnesid kahe aasta jooksul Norra, Itaalia, Rootsi ja Šotimaa.

Tänavu ootavad meiega samal ajal muudatused ees Soomet ja alates juulist Inglismaad.

Ühelgi riigil pole uue tubakaseaduse rakendus kulgenud valutult. Kõigil on olnud raskusi, sest inimeste harjumused ei kao kergelt, ning seaduse rakenduse tõttu on väiksemad toitlustusettevõtted pankrotti läinud.

Ka Eestis on see tekitanud eriarvamusi: mittesuitsetajad on õnnelikud uue seaduse üle, suitsetajad loomulikult eriti rahul ei ole, nimetades seda nende õiguste piiramiseks.

Siiski on kõige tähtsam inimeste tervis ja seaduse abil suudame sammukese edasi liikuda. Jääme lootma, et kannapööre juunis meie toitlustusettevõtetes läheb edukalt ja ühiskond harjub uue korraga kiiresti.