Teenuse RoboBraille käivitas mullu Taani pimedate ühing, mis on nüüdseks selle arendamiseks leidnud partnereid viiest Euroopa riigist. Lisaks aitab ettevõtmist rahastada Euroopa Liit. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | MÕhk
Pime kasutab muidugi kõnetuvastus- ja ekraanilugemisprogramm e nii meilisaatmiseks kui netis surfamis...
Põmm
Ma arvasin, et sellised tehnoloogiad on juba ammu olemas olnud.
|
|
Teenuse kasutamine on imelihtne. Igaüks, kes tahab mingi teksti, olgu see siis salvestatud tavalise Wordi failina või hoopis HTML-vormingus, pimedatele loetavaks muuta, peab selle e-kirjaga ühingu teeninduskeskusesse saatma. Mõne minuti jooksul saadetakse see MP3-vormingus helifailina või elektroonilise Braille kirja failina tagasi.Seadmed «loevad ette» Elektroonilises Braille kirjas faile oskavad «ette lugeda» vastavad arvutiga ühendatavad seadmed, mis meenutavad puutetundlikku ekraani. Ainsaks erinevuseks on, et Braille kirja «lugeja» ekraan koosneb pisikestest pulgakestest, mis üles-alla liiguvad ning mida kombates pimedad inimesed teksti lugeda saavad. Kuna olemas on ka spetsiaalsed Braille kirja printerid, võib keskuses «tõlgitud» faili välja trükkida ning seda paberilt lugeda. «Kaks-kolm aastat tagasi jõudsime järeldusele, et keskmisele arvutikasutajale käib Braille kirja tundmaõppimine üle jõu,» märkis projekti eestvedaja Lars Balieu Christensen BBC-le antud usutluses. «Braille kiri ei ole miski, mida saab osata natuke – selgeks tuleb teha nii tähed, kirjapilt kui ka tavalise kirjakeele Braille kirja ümber panemisega kaasnevad nüansid.» Christensen, kellele kuulub Taanis väike kõikvõimalikke abivahendeid tootev firma, sõnas, et lõpuks otsustati kogu protsess lihtsamaks muuta. «Tahtsime luua täiesti automatiseeritud lahenduse, mille kasutamiseks poleks vaja midagi muud peale meiliaadressi.» Ehkki «tõlkekeskuse» RoboBraille veebileht oskab praegu töödelda vaid mis tahes vormingus tekstifaile, loodab Christensen, et peagi saab seal pimedaile arusaadavaks muuta ka PDF-faile. Lisaks Taani pimedate ühingule aitavad pimedail tekstidokumentiga töötada Suurbritannia pimedate kolledž ning Iirimaa, Itaalia, Portugali ja Küprose nägemispuudega inimeste ühendused. Euroopa Liit toetab Euroopa Komisjon on selleks aastaks lubanud ühendusele enam kui 11 miljonit Eesti krooni, et tarkvarale viimane lihv anda ja seda igast küljest katsetada. Keskus loodab euroliidu toele ka tulevikus, sest sedasi õnnestuks teenust kasutajaile tasuta pakkuda. Lisaraha loodab Christensen hankida puuetega inimeste ühendustelt ning lisaks on kavas hakata ravimifirmadele Braille kirjas etikette ja ravimite infolehti trükkima. Viimane on nutikas äriidee, sest peagi hakkavad Euroopa Liidu seadused selliseid infolehti nõudma. Christenseni hinnangul võivad ka paljud organisatsioonid ja õppeasutused olla huvitatud Braille kirjas trükiteenusest. Praegu «tõlgib» RoboBraille umbes 400 teksti päevas, kuid suudaks täita ka 14 000 tellimust. Sellisest võimsusest piisavat vähemalt järgmiseks kaheks aastaks. Teenuse käigushoidmisele kuluks umbes kolm miljonit Eesti krooni aastas. |
