Reis

Sooja otsides otsustasime kogu USA keskmaa vahele jätta ja kohe rongiga San Franciscosse sõita. Reklaamvoldikus lubati Ameerika kõige ilusamat ja vaadeterohkemat sõitu.

California Zephyri nime kandva rongi määratud väljumise ajal ei toimunud mitte midagi. Tunni pärast lasti inimesed siiski rongi ja positiivse üllatusena selgus, et toolid on väga suured ja mugavad ning jalaruumi on kõvasti rohkem kui lennukite äriklassis.

VIIMASED KOMMENTAARID TORE VÕIMALUS nõnda reisida. Aga  "taeva arm", kas eesti  inimesel on küll  lausa pitsitav vajadus  absoluutselt ... reisija Palju maksis oleks  huvitav teada! Teised kommentaarid

Graafikust maas

Tähelepanu tõmbas see, et rong sõidab kuidagi imelikult aeglaselt. Varsti selgus ka venimise põhjus: me olime oma ettenähtud graafikust tund maas ja nii tuli pidevalt kõikvõimalikud aeglased kaubarongid endast ette lasta. Õhtu hakuks oldi sõidugraafikust maas juba kaheksa tundi.

Seltskondlikuks ajaveetmiseks mõeldud ülisuurte akendega lounge-vagun, kohvik ja restoranvagun olid pidevalt rahvast täis. Sõideti ju läbi Rocky Mountainsi mägede, kus veel paks lumi maas, ja pärast seda läbi Nevadas asuva kõrbe.

Tee peale jäid ka lõputuna tunduvad tühjad väljad Salt Lake City lähedal. Nagu tilgatumaks voolanud hiigeljärved, kus tõesti ei ole mitte kuskil mitte midagi.

Söök lepitas

Teise päeva õhtul saabus järjekordne suurepärane uudis: USA vedurimeeste ametiühing ei luba oma liikmetel mitte mingil juhul töötada rohkem kui kaheksa tundi järjest. Siis tuleb meeskond välja vahetada, suva, kus see rong parajasti asub.

Vahetusmeeskonnal oli raskusi kõrbes seisva rongi leidmisega, sest seal mobiililevi loomulikult ei olnud ja nii me ootasimegi neid seal neli tundi. Teiseks ööks oli seega hilinemist juba natuke rohkem kui kaksteist tundi.

Kolmandal päeval samas rongis ja samas toolis vedeledes olid puusad juba väga valusad. AMTRAK otsustas reisijate valu kompenseerida toiduga. Kõigile tehti restoranvagunis õhtusöök välja ja anti kaks snäkipakikest ka. 90 protsenti reisijatest muutus pärast kompensatsiooni tarvitamist mitu korda leebemaks.

Nii et rongireis läbi Ameerika Ühendriikide on põhimõtteliselt mugav, ilus, huvitav ja odav. Ainult graafikus püsimisega on neil tõsiseid raskusi.

66 tunni asemel läks kokkuvõttes lausa 78 (!) tundi.