Mind kui kirjutajat on alati veidi piinanud küsimus, kas suudan ikka oma muljeid vahendades olla piisavalt objektiivne. Kas teie suudate? Oleme ju alati mingil moel oma eelarvamuste ja teadmatuse ohvrid. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | taimi
Kui ma tulin ule aasta Tallinna siis esimene asi, mis n.o. turistile moelduna silma jais oli Karja t...
nuga tahad ?
ja kas tänapäeval kuuleb mõnda üksikut eestikeelset sõna tänavatel? njet suka.
|
|
Kui ma 1992. aastal esimest korda Eestisse tulin, teadsin vaid mõnd eestikeelset sõna ning selge, et see mõjutab info hulka ja kontakte, mida sa kohalikega lood. Eestist ja Tallinnast kõnelevate raamatute sissejuhatuses olen aga alati lugejatele ausalt tunnistanud, et minu teadmised olid siia saabudes üsna väiksed. Kuid teisalt – nii nende raamatute lugejatel kui ka Eestit külastavatel turistidel tekib alati mingi täiesti isiklik Eesti-mulje, millega minul pistmist ei ole. Minu raamatud Eestist on minu nägemus Eestist ning ma pole sugugi kindel, et need on objektiivsed. Saan ma teist õigesti aru, et tegelikult pole seda erapoolikust üldse vaja karta? Ei, üldsegi mitte, isegi kui teete kaastööd nii mainekale väljaandele nagu «Bradti» reisiraamatute sari! Mina näiteks ei oska midagi kirjutada Tallinna ööelust, sest ma lihtsalt ei käi neis kohtades, samas olen väga vaimustatud kogu Euroopa mastaabis unikaalsest piirilinnast nagu Valga-Valka. Ma ei ole, muuseas, ka väga huvitatud Eesti maapiirkondadest ja ma ei usu, et need lugejad, kellele mina kirjutan, maaturismist Eestis väga huvitatud on. See on mõnevõrra üllatus, sest ilmselt teate, et just maaturismi arendamine on meil praegu väga kuum teema. Jah, muidugi olen nõus, et seal võib olla palju põnevat ja huvitavat, kuid siin on eestlaste ja inglaste vahel suur vahe: teie lähete maale puhkama, turist tuleb aga Eestisse, et siin midagi põnevat teha ja kogeda. Inglased puhkavad oma kodumaa looduse rüpes. Inglased ootavad Eestist eelkõige aktiivset puhkust, ja seda ka maal. Näiteks käivad paljud britid Matsalus linnuvaatlustel. Kui teie sõbrad teie käest küsivad, miks õigupoolest minna Eestisse, mida te neile ütlete ja kas te soovitate üldse Eestit turismisihtpunktina? Muidugi soovitan! Esmalt sellepärast, et siia on lihtne tulla ja kuna Eesti on väike, jõuab ka siin hõlpsalt igale poole. Kliima on talutav ja sarnane meie omaga ning inimeste keeleoskus on väga hea. Siin on head restoranid, huvitav kultuuride segu ning üldiselt läheb siin oldud aeg asja ette. Milline on teie enda joaks kõige emotsionaalsem paik Eestis? Saaremaa, ehk sellepärast, et see on nii ehedal moel säilinud. Eriti väikesed kirikud ja tuulikud. Oma suvemaja mul seal küll veel pole, kuid kunagi ma tõesti mõtlesin, et võiks olla. See on aga suurepärane puhkusekoht, kui sa elad näiteks Tallinnas või Tartus. Mis teid Eestis tänini siiski häirib? Mõnevõrra ehk häirib eestlaste suutmatus või tahtmatus näha Eestit välismaalaste silmade läbi. Kui me midagi müüme, ükskõik mis see siis ka poleks, peame ise olema kindlad, et see on hea asi. Me peame sellesse uskuma, siis usuvad sellesse ka teised. Ka eestlased võiksid rohkem huvi tunda, mida välismaalastest turistid Eestis õigupoolest näha ja kogeda loodavad, mis on hea ja mis nende silmis halvasti korraldatud. On teil meile mõni hea konkreetne nõuanne pakkuda? Kui te nii otse küsite, siis ma ka vastan otse: arvan, et Eesti prioriteet tervikuna võiks olla ühistranspordi parandamine. Seda nii kättesaadavuse, liikluskorralduse, puhtuse kui ka võõrkeelse info kättesaadavuse poolest. Turistid ei taha ainult sõita punase linnaekskursioonibussiga, vaid ise nii linnades kui ka Eestis ringi rännata. Samuti võiksite mõelda oma muuseumide töökorralduse parandamisele, nende laiemale tutvustamisele, võõrkeelsete infomaterjalide olemasolule. Olen ka tähele pannud, et mõned teabematerjalid on infopunktides vanad ja aegunud, seda ei tohiks olla. |
