Ülenurme vallas tuleb elurajoon poldrile
(26)
19.04.2007 00:01
Nils Niitra, Tartu Postimees
Paistab, et Eestis napib kuivi kohti, kuhu maja ehitada – miks muidu kerkib tulevane kümne eramuga Küüni elurajoon Aardla poldrile, millest pumbajaama töö lõpetamise järel saab Sirtsu soo.
Alles see oli, kui lähedalasuvas Aasa elurajoonis uputas, ent siis oli uputuse põhjuseks rumalusest lõhutud kuivendustorustik. Poldrile maja ehitamine on kõvem julgustükk. Ent julgeid jagub, sest Aardla poldri serval asuva Küüni elurajooni kümnest krundist kaheksa on praeguseks müüdud. Kes tahab, võib osta veel 2100 ruutmeetrise krundi poole miljoni krooniga. Aardla veeriik Polder on allpool eesvoolutaset olev ala, kust vett aegajalt liigniiskuse ja/või üleujutuste vältimiseks kunstlikult minema pumbatakse. 1983. aastal valminud Aardla poldri pumpla seiskus 1997. aastal mitmeks aastaks. Liigvee tõttu tekkis kuni viiendikul sealsetest kultuurrohumaadest veetaimestik. Omal ajal Aardla poldri ehitust juhtinud vesiehitusinsener Uno Pauts ütleb, et poldrile elurajooni kavandamine on algusest peale seadusevastane tegevus. «Poldrile ei tohi keskkonnamõju hindamiseta teha ühtki rajatist, olgu see kui suur tahes,» lausub ta. «Et tegu on ürgoru põhjaga, oleks seal vaja teha põhjalikud geoloogilised uuringud.» Kuivendussüsteemid peavad Pautsi sõnul kindlustama rohutaimele vajaliku kasvukeskkonna: «Aga see ei tähenda, et need peaks kandma maja.» Kui vett ära ei pumbata, upub polder tõenäosusarvutuste kohaselt keskmiselt iga kahekümne aasta tagant. Pauts ei oska öelda, miks kehtestas Ülenurme volikogu poldrile elurajooni detailplaneeringu. «Ma ei oska öelda, oli see nüüd teadmatusest või küündimatusest ... Võibolla olid veel mingid motiivid, mida ma ei oska arvata.» Anti Kalvet on mees, kelle nime kuulmine ajab Ülenurme vallajuhtidel ihukarvad turri. Kui teda ei oleks, ei painaks Ülenurme vallajuhte järjestikuste meediaskandaalide rodu. Ent paistab, et Ülenurme juhid ei võta Kalvetit endiselt piisavalt tõsiselt. Vaat too Kalvet arvabki teadvat, mis on need mingid motiivid, mida Pauts ei teadnud. Detailplaneeringu algatamise ja ka kehtestamise ajal oli kahehektarilise maatüki omanik Ülenurme abivallavanema Haljand Kaasiku õde Varje Kaasik. Kohe, kui volikogu poldriosa elamukruntideks jaganud planeeringu kehtestas, müüs Kaasik kinnistu edasi tartlasele Sulev Soopalule. 2005. aastal kaks hektarit ostnud Soopalu teenib kruntide müügiga arvestuslikult 4-5 miljonit krooni. Kalveti väitel on poldriala kruntideks jagamise taga teadlik äriplaan. «Kõigepealt osteti võileivahinnaga poldrimaad, kuhu ehitada sisuliselt ei tohiks, ning jagati see siis detailplaneeringuga kruntideks, et varjata negatiivset ja tõmmata ostjad haneks.» Detailplaneeringu algatamisel ja kehtestamisel on vallajuhid jätnud tõepoolest tähelepanuta, et puudub maaparandusbüroo kooskõlastus. Puudub ka vabariigi valitsuse otsus, mis lubaks rajada elumaju Porijõe kalda sajameetrisesse piiranguvööndisse, kus elurajoon asub. Maaparandusbüroo kooskõlastust hakati taotlema tagantjärele aasta pärast planeeringu kehtestamist. Detailplaneeringut algatades ei pannud vallavalitsus Varje Kaasikule ühtki lisatingimust, ehkki enne poldrile ehitamist kuluks marjaks ära uuringud. Kandev pind asub nõukaaegsete uuringute andmeil poldril kuni 7,5 meetri sügavusel. Kalvet ennustab, et pinnasetäitmine ei pruugi majaehitajaid katastroofist ehk siis hoone vajumisest päästa. Poldri kuivendustorustikud ulatuvad osaliselt elamukruntidele, ehkki lakooniline planeering väidab, et hoonestusalal ei ole dreenitorustikke. Vald vastutab Abivallavanem Haljand Kaasik, kelle vastutusalas on ka valla keskkonnaküsimused, väidab, et pinnasele poldri elurajooni all pole vaja teha geoloogilisi uuringuid ega keskkonnamõju hindamist. Ainus tehtud viga on tema kinnitusel õigeaegne planeeringu kooskõlastamata jätmine. «Arvan, et selliseid asju on absoluutselt igas vallas. Oleks midagi kriminaalset, oleks ammu karistatud,» lausub Kaasik. Tundmatuks jääda soovinud krundiostja kinnitusel teadis ta juba krunti ostes, et tegu on poldrialaga. «Aga praegu ma arvan, et see on elamuehituseks ideaalne koht.» Mees lisas, et täidab enda krundil ka pinnast. Kalvet on veendunud, et varem või hiljem tabavad Ülenurme omavalitsust äpardunud elurajoonide elanike kümnetesse miljonitesse ulatuvad kahjunõuded. Et vallavalitsus algatas ja volikogu kehtestas sellised planeeringud, siis Kalveti hinnangul vald ka vastutab.
 |
Foto: TPM/A6 |
|
|
|
|
