Kasu

Salati valmistamine näib esmapilgul lihtne: puhasta ja haki koostisained, sega kokku ja maitsesta. Kuidas see kõik käib aga siis, kui kausitäie asemel tuleb salatit teha mitukümmend kilo?

Salateid, vormiroogi, pannkooke ja võileibu valmistava aktsiaseltsi Meleco tootearendusjuht Ave Arulepp ütleb, et salatid valmivad suurköögis samamoodi nagu koduski, ent lisaks käib siin pidev ja põhjalik tootearendustöö.

VIIMASED KOMMENTAARID ise ilu tegija Ainus hea salat on ise  tehtud salat. Poodide  omad ei kõlba kuhugi,  sellisega võid  külalised lausa su... TOOTEARENDAJATELE Tallinnast mina ei  osta mingeid salateid,  sest need on niivõrd  kõva tootearenduse  läbi käinud, et en... Teised kommentaarid

Retseptid mõtleb Arulepp peamiselt ise välja, ideid tuleb aga ka kolleegidelt ja ostjatelt. «Esimesed katsetused teeme kolme-neljakesi. Seejärel korraldame lõpphindamise, kus on rohkem inimesi, kes ütlevad, kuidas maitseb, mida lisada ja mida välja jätta,» räägib ta. Melecol on praegu valikus paarikümne salati ringis.

Viis tonni päevas

Selveri Köögi juhataja Reet Rumi sõnul vahetub nende tootevalik kaks korda aastas: kevadel ja sügisel. «Sortimendi väljatöötamisel jälgime hooaega ja trende ning alati püüame kasutusele võtta uut kodumaist toorainet,» lisab ta.

Rimi Eesti Food ASi tootmisjuht Mike Wahl ütleb, et nende retseptid on valdavalt peakokk Vambola Moorese pärusmaa, kuid muidugi on talle abiks teised töötajad. Uusi salateid võetakse valikusse jooksvalt, praegu tehakse 47 eri salatit.

Selveri Köögis valmib Rumi andmetel iga päev umbes viis tonni eri salateid: klassikalised kastmega salatid, toorsalatid ja kihilised kokteilsalatid. Korraga segatakse kokku kõige rohkem 60 kilo salatit.

Melecos on salatite kogus päevade lõikes erinev, sõltudes muu hulgas hooajast. «Suvel toodame rohkem, talvel vähem, sest siis on inimesed tubased ja teevad ise süüa,» selgitab Arulepp.

Salatite tegemine algab üldjuhul enam-vähem ühtmoodi: koostisosad puhastatakse ja tükeldatakse. Suure osa toorainest peenestavad masinad, kuid on ka sellist kraami, millest tehnika jagu ei saa. «Teatud asju on võimatu masinaga hakkida.

Näiteks meil on nimistus puuviljasalat, millesse paneme arbuusi. Need kooritakse ja lõigatakse tükkideks käsitisi,» räägib Arulepp.

Osa koostisaineid tuleb keeta ja kiirjahutuskambris maha jahutada. Vajalik kogus kaalutakse vastavalt retseptile, segatakse segamismasinas ja maitsestatakse. Maitseainete hulk ja loetelu on tootearenduses välja töötatud ning samuti retseptis kirjas, kokad ise ei pea selle üle pead murdma.

Üle pole veel soolatud

«Igas retseptis on antud konkreetsete maitseainete nimetused ja ligikaudsed kogused. Kuna tooraine, näiteks progandi või kapsa maitse kõigub vastavalt aastaajale, tuleb kokal kindlasti sellega arvestada ja pärast salati kokkusegamist see vajadusel üle maitsestada,» räägib Rum ja lisab, et ülesoolamist pole veel ette tulnud. Pigem on juhtunud vastupidi ehk siis unustatakse sool lisamata. Enne toote väljastamist maitseb kokk aga salatit veel kord ja kui vaja, saab mekki parandada.

Viimaks tuleb valmis salatid pakkida. Melecos pannakse need 200-, 400- ja 800-grammistesse plastkarpidesse ja lisaks suurtele plastalustele (3–4 kg). Viimased lähevad kaupluste lahtisesse letti, kust salatit saab lasta kaaluda. Rimis pakitakse salateid nii väikepakenditesse (300–600 g) kui ka hulgipakenditesse (3–5 kg).

Eestlaste lemmikud on kartulit sisaldavad klassikali-sed salatid, toorsalatitest porgandi-kapsa salat.