|
Rakke vallas Ao külas tegutseva seenekasvatusettevõtte soomlastest omanikud
Kimmo Juhani Käyhkö ja Seppo Eero Kolehmainen on ise välja töötanud seente
kasvatamise tehnoloogia, kirjutab Virumaa Teataja.
«Meie ettevõte on ainus Eestis, kes kuningservikuid kasvatab, ning et seadmed
ei ole patenteeritud, peame tootmissaladust hoidma,» ütles tootmisjuht Urmas
Alatsei.
«Põhimõtteliselt nakatame saepuru-, teravilja- ja lehtpuuseguse pinnase
seeneniidiga, kus see areneb ja kasvab,» selgitas tootmisjuht siiski.
«Rakud kasvatame laboratoorsetes tingimustes,» lisas ettevõtte juhatuse liige
ja üks omanikest Kimmo Juhani Käyhkö. Tema sõnul on väga oluline, et keskkond
oleks steriilne, et seenerakkudega konkureerivad hallitusbakterid ei saaks
areneda.
Kokku võtab kreemikasvalge paksu viljalihaga hinnalise seene kasvamine aega
umbes kuu.
«Ühelt pinnalt võib saada kolmenädalaste vahedega kolm saaki, kuid iga
järgnev korje on eelmisest väiksem,» ütles Käyhkö.
Tootmisjuhi sõnul pakitakse valminud seened 200grammistesse karpidesse ning
turustatakse peamiselt Soomes, aga ka Eestis ja Prantsusmaal.
«Eestis on neid müügil suuremates kaubanduskettides, nagu näiteks Selveri ja
Rimi kauplustes,» ütles Urmas Alatsei, kelle sõnul on neil lepingud firmadega,
kes varustavad hõrgutistega ka restorane.
Rakveres Krooni Selveris müüakse kuningservikut ligi 170-kroonise
kilohinnaga, austerservikud, mida kasvatatakse ka mitmes Eesti ettevõttes,
maksavad 106 krooni kilo.
Urmas Alatsei sõnul on kuningservik maitsev seen, mida ei ole vaja kupatada,
vaid saab kohe pannile panna. «Põhimõtteliselt kõlbab see isegi toorelt süüa,»
lisas ta.
Kimmo Juhani Käyhkö sõnul on kuningservik väga kapriisne seen, mida
Põhja-Euroopas ei kasvatata. «Neid toodetakse näiteks Itaalias ja Põhja
Ameerikas,» nentis ettevõtja.
Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias kasvab kuningservik ka looduslikult.
«Looduslikult kasvava seene värv on märksa tumedam ja pruunikam, ka maitse on
pisut teine,» lisas Kayhkö.
Ettevõtja sõnul ehitati tehas Rakke valda 2002. aastal. «Esimesed aastad
läksid tehnoloogia ja seadmete väljaarendamiseks, tootmisega oleme tegelenud
viimased kolm aastat ning see on järjest laienenud,» rääkis ettevõtja.
Käyhkö sõnul rajasid soomlastest ettevõtjad seenekasvatuse Eestisse
seepärast, et siin on hea ärikliima.
«Prantsusmaale on kuningservikut Eestist palju odavam transportida kui
Soomest,» ütles ettevõtja ning lisas, et edaspidi tahetakse seeni eksportida ka
teistesse Kesk-Euroopa riikidesse.
|
