Võimalikult ühelaadset maksusüsteemi pooldavas Euroopa Liidus on siiski mõned erandid lubatud, mis mitmes Euroopa riigis väljenduvad toidukaupade madalamas maksustamises. Nii kaaluvadki soomlased praeguse 17-protsendilise käibemaksu langetamist 12 protsendile.

Eestis kerkis see teema teravamalt esile aastatuhande alguses, mil räägiti võimalusest alandada maksu 18 protsendilt näiteks kümnele või isegi viiele.

Valitsuse toetust ei ole selline ettepanek aga kunagi pälvinud, kuigi eelkõige põllumajandusministeerium on selle vajalikkusest palju rääkinud.

Eelmise põllumajandusministri, rahvaliitlase Ester Tuiksoo hinnangul võiks aga Eesti Soome eeskujul sellist ettepanekut taas kaaluda, sest sellest tõuseks tulu kõigile elanikele. «Seni ei ole valitsus sellest ennepanekust kahjuks kinni võtnud,» lausus ta.

Toiduainete alandatud käibemaks lubaks inimestele odavamat toidukaupa, annaks Eesti tööstuste kaubale mõningase konkurentsieelise ning vähendaks toidukulude osakaalu eestimaalaste kogukulutustes. Kui Euroopas peetakse normaalseks, et inimesed söövad ära umbes viiendiku oma tuludest, siis Eestis on samade kulutuste osa kolmandiku ringis.

Toidukaupade hinna langus aitaks mõne spetsialisti hinnangul alandada ka Eesti inflatsiooni, mis pärsib praegu meie ühinemist eurotsooniga. Praegused prognoosid ei anna ka palju lootust, et Eesti ilma tõsiste abinõudeta niipea eurokõlblikuks saaks.

Teist nädalat ametis oleva põllumajandusministri Helir-Valdor Seederi sõnul võiks seda kahtlemata kaaluda. «Otsuse tegemine eeldab aga põhjalikke analüüse,» lausus ta. «Üks asi on see, mida tähendab maksulangus riigi rahakotile. Teine küsimus on aga, kas maksulangus annab reaalset efekti ja aitab neid, kes kõige enam seda vajavad.»

Samas seisab suur osa majandusspetsialiste toidukaupade hinnalangusele kindlalt vastu. Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul oleks see nagu õli tulle valamine. «On suur oht, et reaalselt hinnad ei lange, või kui, siis väga lühikeseks ajaks,» lausus ta. «Tõenäoliselt jagatakse see raha kaupmeeste ja tootjate vahel ära ning tarbijani ei jõuks maksulangusest suurt midagi.»

Konjunktuuriinstituudi direktrissi Marje Josingu hinnangul läheks odavamast toidust ülejääv raha nagunii uuesti tarbimisse ning loodetud inflatsiooni langust see kaasa ei tooks. Seda, et eestlaste kulutused toidule on Euroopa mõistes väga suured, Josing aga tunnistab.

Padar kaaluks alternatiive

Vastse rahandusministri Ivari Padari hinnangul võiks toidukaupade hinna langusest tulevikus küll rääkida, kuid praegu ta selle kehtestamist mõistlikuks ei pea. «Ma olen veendunud, et targem on inimeste käest raha kokku korjata ja see siis otse abivajajatele laiali jagada,» ütles ta.

Temagi viitas tõsiasjale, et tavalised ostjad ei pruugi maksulangusest midagi võita, sest kaubanduses hinnad reaalselt ei muutuks. Positiivselt ei suhtuks sellesse ka praegune koalitsioonileping, mis näeb ette võimalikult lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemi säilitamist, kus maksuerisustele palju ruumi ei ole.

Soome kärped

• Soome uus valitsus kavandab alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisimaksude tõstmise kõrval samas alandada toidukaupade käibemaksu.

• Toidukaupade käibemaksu alandamine oli valimised võitnud Keskerakonna lubadus, soomlased on aastaid kulutanud toidule suurema osa sissetulekust kui enamiku teiste Euroopa Liidu riikide kodanikke.

• Suuri maksukärpeid kavandav Soome soovib nende abil elavdada riigi majandust ning soodustada riigis tööjõu liikuvust. Soodustusi saavad ka pikaajalised väikeinvestorid, kelle dividendid muudetakse väikeses ulatuses tulumaksuvabaks.