Lõviosa Eesti ettevõtjaid vaatab dollari nõrgenemist suhteliselt ükskõikse pilguga, sest enamik kaubavahetusest käib eurodes. Kinnisvarast alguse saanud ülemaailmsed finantsraskused ei ole seni Eestis ka laenamist oluliselt kallimaks muutnud, intressitõusud on jäänud tagasihoidlikuks.Ometi nimetas Ameerika Ühendriikide Föderaalreservi endine juht Alan Greenspan USA praegust finantskriisi rängimaks pärast Teist maailmasõda. Piiri suudaks sellele tema hinnangul panna vaid sealse kinnisvaraturu stabiliseerumine. Kosumine viibib Eesti majandusanalüütikud on USAs toimuva ja sellest tulenevad mõjutused mujal maailmas siiski tõsise tähelepanu alla võtnud. Eesti Panga peadiileri Mait Moosari sõnul võib krediidikriisi mõju mingil hetkel ka Eestini ulatuda, mis tähendaks, et laenamine muutub raskemaks ja intressid tõusevad. Kas ja kui tugevalt need mõjud avalduvad, sõltub mitmetest teguritest. «Eesti ja siinne majandus on nii väiksed, et me oleme nagu tuulelipp,» lausus ta. Halvemal juhul võib Moosari hinnangul edasi lükkuda ka Eesti majanduskasvu loodetud kosumine. Seni on analüütikud üksmeelselt arvanud, et kõige raskemaks kujuneb tänavune esimene poolaasta, mil majanduskasv jääb tagasihoidlikuks. Teisel poolaastal on aga oodatud uut elavnemist. Reaalsemalt tunnevad toimuvat omal nahal firmad, kes kaupa dollarite eest näiteks Venemaale müüvad. Eesti ühe suurema juustutootja E-Piima juhi Jaanus Murakase sõnul on maailmaturul tekkinud olukord, kus dollarimaad saavad oma toodangut euromaadest odavamalt müüa ja see surub kõigi hindu alla. Kui kaua USA raskused ja seeläbi ka dollari odavnemine kestab, selles küsimuses on analüütikud eri meelt ning väljaütlemistes ettevaatlikud. Pessimistid pakuvad, et dollar võib odavneda isegi poole euroni ehk vähem kui kaheksa kroonini. Mõned ei välista aga, et dollar kaob tulevikus sootuks käibelt, sest selle usaldusväärsus on juba praegu väga madal. Moosari hinnangul dollari langus tõenäoliselt jätkub, kuid raske on ennustada, kui suureks kukkumine kujuneb. «Langus on olnud päris pikk ja seetõttu ei pruugi see edaspidi enam kuigi suur olla,» lausus ta. Dollarit nõrgendab Ühendriikide majanduse kehva seisu taustal ka tõsiasi, et USA Föderaalreservi ning Euroopa Keskpanga intressid on väga erinevad ning raha hoidmine eurodes on praegu märksa kasulikum kui dollaris. Seda kasutavad hoogsalt valuutamaaklerid, kes dollari kurssi omakorda veel allapoole suruvad. Oluline on intressitemaatika dollari lähitulevikust rääkides seetõttu, et kui dollariintressid veelgi kukuvad, suureneb nende vahe teiste valuutade intressidega jätkuvalt ja see soodustab raha paigutamist teistesse valuutadesse. Hirm peab kaduma Sampo Panga vanemdiileri Rainer Änilase sõnul ei kesta USA hädad tõenäoliselt siiski lõputult ja ehk juba aasta teises pooles võiks olukorra stabiliseerumist näha. «Kaasa on sellele aitamas nii odava valuuta soodustav efekt kui madalamad intressimäärad ning fiskaalstiimulid riigilt,» rääkis Änilane. «Aasta pärast võiksime dollari oodatava kosumise tulemusel euro kurssi juba 1,45 dollari juures näha.» Alan Greenspan ootab, et selguksid kinnisvarakriisi tulemusel tekkinud kahjumid ja kaoksid sellega seotud hirmud. See tagaks USA kinnisvaraturu stabiliseerumise ning peataks majandusprobleemide kuhjumise. Arvamus Piret Loone, advokaadibüroo Alston & Bird LLP advokaat, New York: Lihtsat ameeriklast dollari odavnemine eriti ei puuduta. Ainus, kus see tõesti tunda annab, on bensiini hind. Veel 1990. aastate lõpus maksis gallon (3,8 liitrit – toim) bensiini dollari ringis, praegu on selle hind kolm-neli dollarit. Kinnisvara hinnalangus on tunnetavam just vaesemates piirkondades ja spekulatsiooni keskpunktides, näiteks osa Floridast ja Las Vegas. Paljud pangad on andnud laenu esmapilgul ülisoodsatel tingimustel ning nii on kinnisvara ostnud ka inimesed, kes võetud laenukohustusi enam tagasi maksta ei suuda. Samas, ega Manhattanil ole kinnisvara hinnad küll langenud, pigem tõusevad. Kristel Kivinurm-Priisalm, varahaldusfirma Avaron tegevjuht: Praegune olukord maailmas meenutab mulle 2001.–2002. aastat, mil Euroopa majanduskasv märkimisväärselt aeglustus. Tol ajal vedas Eesti majanduskasvu sisemaine nõudlus, mida toetas madal laenukoormus, ning suur osa Eesti ettevõtjatest tundis end suhteliselt kindlalt. Praegu, kui Euroopa majanduskasv aeglustub ning Eesti eksportijate turud kokku kuivavad, lisandub meie jaoks neli uut tegurit – globaalne krediidikriis, kõrge nafta hind, madal dollar ning Eesti erasektori kõrge laenukoormus. Need neli tegurit panevad Eesti majanduse järgmise nelja-viie aasta jooksul tõeliselt proovile. Jaanus Murakas, E-Piima juhatuse esimees: Me oleme ekspordile orienteeritud ettevõte ja madal dollar ei piira vaid meie, vaid kogu Euroopa Liidu eksporti. Maailmaturul on kujunenud olukord, kus dollaririikidel on odav oma tooteid müüa. Kuna eurotsooni riigid kannatavad kalli valuuta tõttu, siis on neil raske sama kasumlikult eksportida. Et eurotsooni riikidel on keeruline oma piimatooteid eksportida, tekib siseturul üleküllus ja hinnad langevad. Just selle all me praegu kannatamegi. Tulevikus võib see tarbija jaoks kaasa tuua ka piimatoodete hinnalanguse, ent see võib veel natuke aega võtta. |
