Üht imepeente otstega peitlite komplekti, mida läheb vaja sarvkestast võõrkehade eemaldamiseks, kasutavad tänapäeva arstid iga päev. Komplekti autoritunnistus kuulub aga Leo Schotterile. Instrumentide loojaLeo Schotter on väga paljude omaaegsete kirurgiliste ravimeetodite väljatöötaja ja instrumentide looja. Tema nimel on 12 autoritunnistust ja 90 ratsionaliseerimisettepanekut, tema teaduslike tööde loetelu on raske kokku arvata. Professor Schotter juhtis ülikooli silmakliinikut aastatel 1958–1989. 1990. aastal päris tema ametimantli dotsent Aleksei Panov. Nüüd aktiivsest arstipraksisest juba kõrvale hoidev Panov märgib, et tol ajal tuli kõik peenemad riistad ise välja nuputada. Üks kellassepaoskustega meistritest, kes Schotteri ideed suutis ellu viia, töötas Vanemuise teatris. Aga Tartu sõjatehaseski sai niisuguseid instrumente salaja eritellimusel teha lasta. Ka oli Schotteril isiklik fotograaf, kes pildistas patsiente enne ja pärast operatsioone. Silmakliinikus näha olevail stendidel on Schotteri töödest nii mõnedki fotod. Kuidas on ta lauge korrigeerinud, silmamunasid pööranud, ripsmeid asendanud ning milliseid proteese välja mõelnud. Aleksei Panov märgib, et plastiline operatsioon oli Leo Schotteri üks erihuvisid – kosmeetilist kirurgiat tol ajal ju ametlikult ei eksisteerinud. «Eks omaaegsed Vanemuise näitlejannad ole kõik Schotteri korrigeeritud,» märgib Panov. «Ja õmmeldi brüneti naise juustega,» jätkab ta. «Blond juus oli liiga nõrk ja punane karv ei kõlvanud üldse.» Kord tõi üks patsient Rootsist kaasa seesmiste kudede õmblemiseks mõeldud defitsiitseid hiiresabakõõluseid. Schotter leidis, et miks siis meie hiired ei kõlba, ning pani oma tudengid kohalikelt laborihiirtelt kõõluseid eemaldama. Silm kui kunstiteos Leo Schotter oli värvikas isiksus mitmes mõttes. Noore mehena õppis ta Tartus paralleelselt arstiteaduskonnas ja kõrgemas muusikakoolis. Pärast silmakliiniku külastamist tärkas tal eriline huvi just inimese silma vastu.
|
