| Aktsioon, milles osales ka kolm Taani suuremat päevalehte, algatati päev pärast seda, kui politsei paljastas vandenõu, mille eesmärgiks oli väidetavalt tappa 2005. aasta septembris Jyllands-Postenis ilmunud karikatuuride autor Kurt Westergaard. Üks tabloid, Ekstra Bladet, ilmutas eile uuesti koguni kõigi 12 illustraatori joonistused, millest Westergaardi oma peeti kõige ärritavamaks. BBC Kopenhaageni korrespondendi Thomas Buch-Anderseni teatel näidati sama pilapilti televisioonis ning ettevõtmisega liitusid ka väljaanded, kes kahe aasta eest olid selle ilmutamise vastu. Kolm kahtlusalust«Me teeme seda selleks, et dokumenteerida, mis on praegu kaalul ning et ühel häälel toetada sõnavabadust, mida me ajalehtedena alati kaitseme,» vahendas Briti uudistevõrk BBC ühe suure päevalehe – Berlingske Tidende – seisukohta. Just viimatimainitud konservatiivne päevaleht kuulus kaks aastat tagasi nende väljaannete hulka, kes keeldus moslemeid solvanud piltide avaldamisest. Teisipäeva varahommikul korraldas Taani julgeolekuteenistus Pet Aarhusi piirkonnas operatsiooni, mille käigus vahistati kolm inimest – kaks tuneeslast ja ühe maroko päritolu Taani kodaniku. BBC andmeil lasti viimane neist siiski uurimise ajaks vabadusse, kuid tuneeslasi peetakse vahi all nende maalt välja saatmiseni. 73-aastane Westergaard ja tema 66-aastane abikaasa Gitte on BBC teatel politsei kaitse all elanud viimased kolm kuud. «Loomulikult kardan ma oma elu pärast, kui politsei luureteenistus ütleb, et osal inimestel on konkreetsed plaanid mind tappa,» tunnistas karikaturist. «Kuid ma olen pööranud oma hirmu vihaks ja pahameeleks.» Uudisteagentuuri AFP teatel distantseeris Taani moslemikogukond end küll teisipäevastest vahistamistest, kuid mõistis samas hukka eilse piltide avaldamise aktsiooni. Näiteks imaam Abdul Wahid Pedersen, luterlasest moslemiusku pöördunu, ütles: «Selle taastrükkimine pole hea mõte ja ajalehed võinuks karikaturisti ka muul moel kaitsta, mitte otsides väljapääsu provokatsioonist.» Taani moslemid kriitilised Pedersen märkis, et diskussioon sõnavabaduse teemadel on küll tervitatav, kuid võib-olla pole vastandamisest alustamine parim mõte. Ta hoiatas, et see võib teatud riikides taas kaasa tuua vägivaldseid reaktsioone. Taani välisministeeriumi teatel jälgivad nad maailmas toimuvat teraselt. 2005. aastal ilmusid need samad pildid pärast Jyllands-Postenit veel rohkem kui 50 väljaandes, põhjustades osas islamiriikides vihase protestilaine. Meeleavalduste käigus rünnati Taani diplomaatilisi esindusi Damaskuses ja Beirutis ning kümned inimesed Nigeerias, Liibüas ja Pakistanis said surma. |
