Venemaa ja USA suhted on taas jõudnud seisu, mis meenutab igati Külma sõja aegset olukorda ja kumbki süüdistab olukorra pingestumises teist poolt. Venemaa aga kasutab olukorda oma tuumarelvade moderniseerimiseks.

Venemaa ja USA võistlevad omavahel rahvusvahelisel relvaturul ning varustavad üksteise võidu Lähis-Ida ja Aasia riikide eri režiime relvastusega, kirjutab Pravda.ru.

Venemaa lubas omaltpoolt efektiivseid vastumeetmeid, mis muudaksid Bushi raketikilbi ebaefektiivseks ja kasutuks.

Selle all peeti peamiselt silmas ookeanisügavustes üle maailma paiknevat strateegilist tuuma-allveelaevastikku. Venemaa plaan näeb ette uue strateegia tuumarelvastuses ning esimeste etappidena on lähitulevikus kavas uute «Topol-M» ja «Bulava» rakettide kasutuselevõtmine.

Venemaa uusimaks ballistiliseks raketiks ongi «Bulava» (nööpnõel v. k.), mis on loodud läbi murdma kõigist raketikaitse süsteemidest.

Kuid siin pole Venemaal suurt õnne olnud – nurjunud on juba kolm Bulava katsetust, neist viimane 24. detsembril.

Eelmised nurjusid 7. septembril ja 25.oktoobril, kuid nendest ei lekkinud infot laia maailma. Raketid tulistati välja Valges meres paiknenud allveelaevalt ja neist esimene ei suutnud sihtmärki tabada, teine aga viis läbi enesehävituse, kui oli oluliselt kursilt kõrvale kaldunud.

Bulava ehk sõjalise koodnimega R-30 /SS-NX-30) kujutab endast kümne iseseisva tuumalõhkepeaga kontinentidevahelist raketti, mis on maapealse baseerumisega Topol-M edasiarendus allveelaevade jaoks.

Bulavat on kandma määratud Borei-klassi allveelaevad, millest igaüks kannaks 12 raketti ehk teisisõnu oleks suuteline hävitama 120 sihtmärki.

Bulava arendas välja Moskva Termaaltehnoloogia Instituudi Juri Solomonovi grupp. Sama tiimi loodud on ka Topol-M.

Venemaa planeeris Bulava relvastusse võtmist juba sel aastal, kuid kolm nurjumist on tekitanud suure probleemi. Nimelt ei luba Venemaa armee juhtkond raketti enne strateegiliste tuumavägede relvastusse kui see pole sooritanud vähemalt 12-14 järjestikulist edukat katsetust, kinnitas Riikliku Kosmoseagentuuri juht Anatoli Perminov.

Paljud välisvaatlejad seostavad Bulava programmi Putini teise valitsusaja lõppemisega ning nendivad, et Venemaa on tänu naftahindade tõusule teenimas suurt raha energiaeksportöörina.

Hetkel kulutab Venemaa rekordilisi summasid strateegiliste relvade moderniseerimiseks, millist pole nähtud viimase 25 aasta jooksul.

Venemaa on asunud tegelema ka «lekete» likvideerimisega – kolm kõrgemat ohvitseri kaitseministeeriumist ja laevastiku peakorterist on oma kohtadelt juba lahti lastud. Väidetavalt lekkis just nende kaudu info detsembris nurjunud katsetustest pressi hambusse.

Toimetas Veiko Tamm, PM online