| Uurijate arvates võisid kohalikud hõimud tšillit ja maisi õppida kasvatama isegi enne saviesemete valmistama õppimist, kirjutab abc.net.com. USA Smithsonian National Museum of Natural History teadlase Linda Perry juhitud meeskond analüüsis Bahama saartelt kuni Peruuni seitsmest arheoloogilisest kaevamispaigast leitud tšillipiparde üliväikseid kivistunud tärklisejäänuseid. Piparde kivistunud tärklisejäänuseid võrreldi tänapäeva tšillipipardes leiduva tärklisega. Lisaks avastasid arheoloogid maisi ja tšillipiparde jäänuste segu. Ladina-Ameerikast on siiani vanima inimasustuse jäänuseid leitud Ecuadorist. Sealsed väljakaevamised paljastasid, et juba 6000 aasta eest kasvatati piirkonnas tšillipipart. «Kuni senini arvasime, et ainult kõrgmägede, inkade ja asteekide, kultuurid tõid piirkonda arengu,» sõnas Ecuadoris väljakaevamisi juhtinud Calgary ülikooli arheoloog Scott Raymond. Raymond jätaks, et värskemad avastused näitasid, et troopilistes metsades elanud varajased hõimud kasvatasid tšillipipart enne suurte põllumajandusühiskondade tekkimist. Teadlaste sõnul olid C-vitamiini rikkad tšillipiprad varajastele Lõuna-Ameerika hõimudele lisatoiduks kala, maisi, ubade, jamsi ja nisu kõrval. «Varajased hõimud tabasid väga ruttu ära, et toidu halba maitset saab paremaks muuta tšillipipra lisamisega,» selgitas Raymond. Maadeavastaja Christoph Kolumbus tõi tšillipipra Euroopasse ja sellest sai uuel kodumaal ruttu üks populaarsemaid maitseaineid. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
