Soomlased on India massiturismipaigana avastanud meist palju varem ning 2006. aastal valis 11 000st turistist 70% sihtkohaks just Goa. Paraku on kauni looduse ja ülipõneva kultuuriga paigas varitsemas üks ütlemata ebameeldiv tegelane – malaariaviirust kandev sääsk. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | naskilla
Lähen ja loodan elusana tagasi tulla! Kui saatus soosib siis kohtume veel !
Mina pole "rikkur"...
... aga reisin ikkagi! Saan alla Eesti keskmise palka, kuid panen lihtsalt iga võimaliku sendi reisi...
|
|
Reisikorraldusfirma Travel In reisikonsultandi Helen Vahteri sõnul on mitu Aafrika riiki, kuhu ilma malaariat ennetava ravikuuri tõendita üldse üle piiri ei lastagi, kuid Goa puhul seda nõuet tänini ei kehti. «Kui meilt vaktsineerimise kohta küsitakse, oleme kõik kliendid täpse info saamiseks suunanud Merimetsa nakkuskabinetti, kus töötavad oma ala spetsialistid, kes oskavad anda põhjalikku teavet,» ütleb Vahter. Just nimelt Goa piirkonnas on vähem kui kahe viimase kuu jooksul nakatunud ohtlikku malaariasse kolm eestlast, kaks sakslast, neli taanlast, kaks rootslast ja kolm soomlast. Seni on asjatundjad pidanud Goad ohutuks paigaks ning pole turiste nakkuseohu eest hoiatanud ega meetmeid rakendanud. Väikse suts, suur mure Seni ei ole õnneks ühelgi nakatunuist avastatud kõige ohtlikumat malaariavormi – falciparum-malaariat. Hiljutised haigusjuhtumid näitavad, et ettevaatlikkus ei tee paha, seda enam, et reisisihtkoht on populaarne ja minemata sinna vaevalt keegi selle pärast jätab. Tervist tasub aga ikkagi hoida. Malaariat esineb troopilise ja subtroopilise kliimaga maades, kokku enam kui sajas riigis ning ligi 40% maailma elanikkonnast elab alaliselt malaariaohu piirkondades. Malaaria kuulub maailma kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka, millest räägib nii haigestunute suur arv kui ka haiguse väga raske kulg, lõppedes paljudel juhtudel surmaga. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel haigestub malaariasse igal aastal 300–500 miljonit inimest ning sureb miljoneid. Aafrikas on malaaria üks sagedasemaid laste surma põhjusi. Kuidas end hoida Arvesse võttes, et inimesed otsivad aina eksootilisemaid reisisihtkohti ning et need asuvad tihti just troopilistel ja subtroopilistel aladel, on oht nakatuda samuti järjest suurem. WHO andmetel nakatub malaariasse igal aastal ligi 30 000 turisti. Kuigi Euroopas likvideeriti malaaria 1970ndatel aastatel, haigestub igal aastal keskeltläbi 10 000 turismi- või tööreisilt naasnud eurooplast. Kõige suurem on malaariasse nakatumise oht Aafrika troopilises osas ja kohati Okeaanias, keskmine Aasia lõunaosas asuvates riikides ning väikseim Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kagu-Aasias on nakatumise oht piirkonniti väga erinev. Malaariast hoidumiseks on kaks peamist võimalust: vältida nakatunud sääskede käest hammustada saamist ja tarvitada enne haigussümptomeid leevendavaid ravimeid. Haigust levitavad sääsed lendavad ringi valdavalt päikesetõusu ja -loojumise ajal. Sel ajal on soovitatav end eriti hoolikalt riietada (heledad pikkade varrukatega särk ja püksid on suurepärased, lisaks sokid) ja võimaluse korral vältida üldse sel ajal väljas viibimist. Aitab ka dietüültaloamiidi või dietüülbensamiini (ühe kaitsekreemi nimi, mida Indias ka käsimüügis müüakse, on Odomos) sisaldavate sääsetõrjevahendite kasutamine ihul ja riietel. Samuti tuleks hoolikalt kontrollida enne magamaminekut oma tuba ja kindluse mõttes kasutada sääsevõrku. Kuna malaaria vastu tänini vaktsiini ei ole, on ainus võimalus tarvitada enne malaariaohtlikku piirkonda minekut haigussümptomeid leevendavaid ravimeid. Kuna rasedatel ja lastel on nakatumisoht eriti suur ja sellele järgnevad komplikatsioonid ohtlikud, peaksid nemad kindlasti ennetavaid ravimeid tarvitama. Riigiti kasutatakse mitut erineva nimetusega ravimit, mida võetakse sisse tablettidena. Kuna ravimeid võetakse ainult arsti täpse ettekirjutuse järgi, pole siinkohal vajadust raviminimesid üles lugeda. Üldiselt alustatakse ravimi tarvitamist üks päev kuni nädal enne reisisihtkohta jõudmist ja ravimi võtmist jätkatakse olenevalt ravimist kuni poolteist kuud pärast saabumist. Täielikku garantiid pole Haigust ennetavad ravimid vähendavad küll malaariasse nakatumise ohtu ja haiguse kulgu, kuid ei anna kunagi täielikku kaitset, mis tähendab, et tähelepanelikkus ja ettevaatlikkus pole kunagi üleliigsed. Malaaria diagnoosimiseks võetakse näpuveri, vastus saadakse paari tunni jooksul. Haiguse kiire diagnoosimine on väga oluline. Inimesele on ohtlikud neli malaaria tüüpi, mida kannavad edasi Anopheles’ed ehk malaariasääsed, kes ise ei ole haiged, vaid ainult nakkuse kandjad. Sääsehammustuse tõttu satub nakkus inimese verre, sealt edasi vereloomeelundisse maksa ja asub seal piltlikult öeldes lõhkuma punavereliblesid – olulisemaid hapniku, raua ja teiste toitainete transportijaid. Tasub teada • Malaaria haigussümptomid ilmnevad 9–14 päeva pärast nakatumist. • Sümptomite ilmnemise aeg sõltub nakkusvormist ja on ka selliseid malaariavorme, mille haigussümptomid avalduvad kuu või isegi aasta pärast. • Tüüpilised malaarianähud: kõrge palavik, mis algab tugevate külmavärinatega ja suure higistamisega palaviku langedes. • Lisasümptomid on pea- ja liigeste valu, ärritav köha, seedehäired ja kõhulahtisus. • Haiguse süvenedes võivad esineda munasarjade toimehäired, ärevushäired ja hingamisraskused. • Kõige raskemad haigusnähud põhjustab P.falciparum-vorm, mis võib lõppeda surmaga. • Nõustamine ja vaktsineerimine: Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskeskus, Paldiski mnt 62, tel 659 8594 ja Tartu Ülikooli sisekliinikus L. Puusepa 61a, tel 731 9100. Allikas: GlaxoSmithKline/PM |
