Kinnisvara

Tõrva linnapea Agu Kabrits ütles, et ta on kirik-kammersaali edasise saatuse üle pidanud läbirääkimisi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) konsistooriumi kantsleri Mati Maanasega. Kantsler oli pakkunud välja võimalusi, et hiljaks jäänud toiminguid parandada. Nimelt on maa jäänud õigeaegselt kinnistamata ja vallasvara müük kehtivate seaduste järgi pole enam võimalik, kirjutab Valgamaalane.

Maanas teatas Kabritsale, et konsistoorium on eeskätt huvitatud kirik-kammersaali investeeritud raha tagasisaamisest. Müügihinnaks pakutakse 2,2–2,5 miljonit krooni.

Kahepoolne huvi

Tõrva linnavalitsusel on huvi kirik-kammersaal endale saada, sest kirikuüritusi toimub seal vähe ning Tõrva linna ja Helme valla esindusüritusi rohkesti.

Linnaeelarves on selleks aastaks eraldatud 270 000 krooni ja Helme vald toetab ka 60 000 krooniga (eelarve vastu võtmata). Raha saadakse ka projektidest. Ilmar Kõverik on sihtasutuse Tõrva Kirik-Kammersaal direktor, kuid tegelikult teeb seal kõiki töid. Ta peab saadud raha väga napiks, kui jagada see 12 kuu peale.

Kammersaalis on korraldatud esindusüritusi, võõrustatud Prantsuse suursaadikut Eestis, rääkimata Eesti tuntud kultuuriinimestest. Üles on pandud näitusi, peetud kohtumisi.

Ilmar Kõveriku sõnul võiks tegevus veelgi huvitavam olla, kui kasutada oleks rohkem raha. Agu Kabrits omakorda ütles, et eelarvest ja projektidest oleks võimalus rohkem raha leida, kui hoone oleks linna käes.

Esimese sammuna on linnavalitsus oma 31. jaanuari korraldusega määranud kirik-kammersaali (Tõrvas Valga mnt 42a) ehitise teenindamiseks vajaliku maa. Maa ligikaudne suurus on 1386 ruutmeetrit.

Kui kirik saab maa omanikuks, on võimalik hoonestusõiguse seadmine kohaliku omavalitsuse kasuks kokkuleppel kuni 99 aastaks. Linn saab hoone kasutusõiguse (senisel kokkuleppel 2,4 miljoni krooni eest). Maa jääb aga kogudusele.

Peamine on see, et kirik-kammersaal jääks edaspidigi esindushooneks, kus saab pidada kultuuriüritusi ning läbi viia kiriklikke toiminguid. Kirik-kammersaal vajab investeeringuid, et kasutusel olnud hoone saaks remonditud.

Oluline on see, et kirik-kammersaal ei lähe äriobjektina käest kätte edasimüügiks. Agu Kabrits ütles, et kui linnas vahetub võim, siis on edasimüük välistatud.

Võimalik rentida

Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting rääkis, et tema soov oleks rentimine, mitte müük. Kabrits kiidab Lastingut kui head kirikuõpetajat, kuid ei pea teda heaks majandusinimeseks. Kabrits pidas silmas maa õigeaegset kirikule vormistamata jätmist, mille tõttu on asjaajamine nüüd keeruline.

Ka Mati Maanas on linnapeale öelnud, et konsistooriumi esimene huvi on, et hoones töötaks kirik ja kogudus, kes koostöös kohaliku omavalitsusega korraldaks seal ka teistlaadi sobivaid üritusi ning oleks selle hoone hea peremees.

«Paraku ei näi see õnnestuvat ja tuleb rääkida võimalikest alternatiividest,» on kantsler tähele pannud ja nõustunud läbirääkimistega parima variandi leidmiseks.

Ajalugu