|
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis
kooskõlastusel olev tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus
toob kasutusele uued mõisted, näiteks ebaaus kauplemisvõte ja eksitav
kauplemisvõte. Olulise uuendusena viib seadus tarbijakaitseameti alluvusse
kinnisvaratehingud, kirjutab Pärnu Postimees.
Eksitav reklaam muutub karistatavaks
Eelnõu järgi on kauplemisvõte eksitav, kui kauplemisvõttes esitatav teave on
ebaõige või teabe esitlusviis tõenäoliselt petab keskmist tarbijat.
«Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on
seetõttu ebaõige või petab teabe esitusviis tarbijat,» seisab eelnõu
seletuskirjas. «Tarbija teadlik eksitamine või tema agressiivne kohtlemine viib
alati tarbija majanduskäitumise moonutamiseni.»
Pärnumaa tarbijakaitseühingu nõustaja Varje Ojametsa teada leiab tihtilugu
kõige lihtsama eksitava teabe kaupluste vitriinidel olevatelt allahindluse
reklaamidelt.
«On tavaline, et kaupluse aknal on kampaania ajal kiri «Kõik tooted 50
protsenti odavamad»,» seletas Ojamets. «Kui klient läheb poodi, avastab ta, et
ainult mõni üksik toode on poole odavam. Ülejäänud kaupa on alla hinnatud
võib-olla vaid kümne protsendi võrra. Seega on vitriinil olev reklaam
eksitav.»
Ojametsa sõnade kohaselt peavad kauplejad uue seaduse järgi müüma
allahindluse reklaami ajal absoluutselt kogu kaupa lubatud allahindlusega või
lisama vitriinil olevale reklaamile sõna «kuni».
«Kui on kirjas, et allahindlus on «kuni 50 protsenti», võib kaupleja müüa
kõiki tooteid kuni poole odavamalt, ent samal ajal võib mõni toode olla vaid
viieprotsendilise hinnaalandusega,» rääkis Ojamets.
Uus seadus toob eksitava kauplemisvõtte kohta välja rea keelde. Tingimusteta
on keelatud näiteks reklaamida tooteid omadustega, mis tõele ei vasta. Seadus
keelab püramiidskeemide kasutamise.
«Tihti reklaamitakse juuksehooldusvahendeid, mis ravivad,» lausus Ojamets.
«See on sageli otsene vale. Tulevikus on sellise reklaami kasutamine
keelatud.»
Müüja ei tohi olla pealetükkiv
Seaduse eelnõu seab kampaaniatele piirangud. Nii pole tulevikus enam lubatud
lühiajalised kampaaniad, et mitte sundida tarbijat väga piiratud aja jooksul
otsustama.
«Kui tegu on kampaaniaga, milles lubatakse midagi võiduks, tuleb see täpselt
välja tuua, mis ajani võite jagatakse,» seletas Ojamets. «Ei ole nii, et lapsed
leiavad korgi alt võidu, aga müüja ütleb neile, et kampaania lõppes kuu aega
tagasi. Kampaania piirid tuleb selgelt välja tuua!»
Ebaausaks loeb uus seadus peamiselt eksitavad ja agressiivsed
kauplemisvõtted. Nii ei tohi tulevikus enam näiteks tarbijat korduvalt telefoni
teel tüüdata. Keelatakse otseselt lastele suunatud reklaamid. Samuti keelatakse
kõik kauplemisvõtted, millega kaasneb mingisugunegi ähvardus või vastupidi: vale
ja meelitus.
Varje Ojametsa arvates võiks ebaausateks kauplejateks pidada pealetükkivaid
mustlasi.
«Selle punkti juures ongi põhiline, et müüja ei tohi olla pealetükkiv,»
tähendas Ojamets. «Sama kehtib reklaami puhul. Reklaam ei tohi tekitada tarbijas
impulsiivset ostusoovi.»
Ojametsa kinnitusel oleks uue seaduse järgi ebaaus kaubandusvõte eelmise
aasta lõpus SJK-Kirjastuse otsepostituskampaania, milles kutsuti üles ostma
jalaga maalivate kunstnike töid.
Uus seadus ütleb üheselt, et ebaaus on kaubandusvõte, milles rõhutakse
vaimsele või füüsilisele puudele.
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Kristina Vaksmaa tõi veelgi näiteid ebaausast müügitaktikast.
«Kaupluses on toode müügil tavahinnaga. Mingiks ajaks kõrvaldatakse toode
müügilt ja seejärel pannakse uuesti müüki esialgsest hinnast enam kui kaks korda
kõrgema hinnaga,» märkis Vaksmaa. «Mõne nädala möödudes alandatakse hinda jälle
poole võrra ja reklaamitakse laialdaselt kui «poole hinnaga» pakkumist, kuigi
hind on toote esialgsest tavahinnast kõrgem.»
Ebaaus on võte, kui kaupleja pakub näiteks kaupa hinnaga 599 krooni ja
teavitab, et see on «madalaim hind linnas». «Samal ajal müüakse teises kaupluses
sama kaupa hinnaga 590 krooni ehk madalaimat hinda pakkuv kaupleja tegutseb
ebaausalt,» seletas Vaksmaa.
Ebaausate kauplemisvõtete kasutamine toob kauplejale kaasa kuni 18
000-kroonise rahatrahvi. Juriidilist isikut võib tulevikus sama teo eest
karistada kuni 50 000-kroonise rahatrahviga.
Väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on seaduse eelnõu järgi
tarbijakaitseamet, tervisekaitseinspektsioon ja kohalik omavalitsus.
Seadus peaks kehtima hakkama 12. detsembrist.
|
