Ehitusfirmasid küsitledes selgub tõsiasi, et põhiliselt püüavad nad ikka kohalike ehitajatega läbi ajada. Intensiivset välisotsingut ei ole keegi ette võtnud. Selleks on ka mitu põhjust – Euroopa Liidu maadest ehitajate sissetoomine läheb üldjuhul liialt kulukaks, kolmandatest riikidest tööjõu palkamist takistab aga paljuski liigne bürokraatia. Leidub siiski ka erandeid. Tallinna kesklinna kaksiktorni püstitava Lemminkäinen Eesti juhatuse liikme Avo Lillemäe sõnul kasutab firma projektijuhina viit Soome ehitusinseneri ning alltöövõtjad on sunnitud tööle võtma põhjanaabritest plaatijaid ja santehnikuid. Põhjus on lihtne – Eestis lihtsalt ei ole enam kuskilt vajalikke oskustöölisi leida. «Eestis ju peaaegu pole enam ehitajaid, kes oskavad hästi tööd teha,» kõlab Lillemäe karm hinnang. «Paremad mehed on mujale maailma läinud ning nende asemele palgatud noortel puudub erikoolitus ja seetõttu on ka nende oskused viletsad.» Mees on ka ise vaatamas käinud, kuidas soomlastest plaatijad töötavad. Nende palk on kohalikest meestest küll paar korda kõrgem, kuid ka tööviljakus annab Eesti plaatijatele tugevalt silmad ette. Seetõttu on firmale igati kasulik spetsialiste Soomest sisse tuua. «Need soomlased on ikka kogenud mehed, kes mõtlevad oma peaga iga sammu täpselt läbi,» selgitas Lillemäe. «Mingit rabelemist ei ole, aga töö edeneb kiiresti.» Eriti kujukalt tulevad õiged töövõtted esile just kõrghoonete ehitamisel. Kohalike ehitajate puhul juhtub sageli nii, et mees sõidab liftiga 30. korrusele ning siis selgub, et vajaliku töö tegemiseks jäi osa instrumente maha. See tähendab jälle allasõitu, kallis tööaeg aga kulub. Soomlastel niisuguseid vääratusi tavaliselt ei juhtu. Tema kinnitusel on ehitusel praegu tõesti raske aeg, sest mahud kasvavad pidevalt, kuid peale oskustööliste jääb vajaka ka töödejuhatajatest. Kui endisel ajal kehtis brigaadi-süsteem ning brigadir jälgis oma alluvate tööd ja andis neile ülesandeid, siis praeguseks on see tava kahjuks kadunud. Nii lonkabki töökultuur ning kell neli hakkavad meestel juba mobiilid taskus helisema ning eramajade omanikud pärivad närviliselt, et millal saaks juba tööga pihta hakata ning et kas töömees ei saaks ka mõne toru- või juhtmejupi ehituselt kaasa haarata. Ehitusfirma Kolle personaliosakonna juhataja Ljudmilla Baljutise kinnitusel nemad palju räägitud Poola ehitusmehi palganud ei ole, kuid samas keeldus ta millegipärast rääkima ukrainlastest. Ka YIT Ehitusest ja Restorist saabusid võõrtööjõu kasutamise kohta esitatud küsimustele eitavad vastused. See tähendab, et need firmad on samuti kohalike ehitajatega kõik oma tööd tehtud saanud. Ukrainlased pakuvad huvi Ukrainlaste kasutamist tunnistas ainsana ehitusfirma Rand & Tuulberg, mille juhi Taivo Tähe kinnitusel ei ole nemad Ukraina betoneerijatest ja puuseppadest mööda vaadanud. Hakkama saadakse ilma vahendajateta, sest firma mehed on kunagi ka Ukrainas ehitamas käinud, mistõttu on neil säilinud endised head sidemed ja kontaktid, mida nüüd ka edukalt kasutatakse. «Ukrainlased töötasid meil Tartus Ujula tänava spordihoone ehitusel pool aastat, kuid nende töö- ja elamisluba lõppes ning nad pidid tagasi koju minema,» selgitas Täht. «Aga me tegime uue taotluse, et saaksime neid mehi jälle kasutada.» Ehitusjuhi kinnitusel jäi ta Ukraina oskustöölistega igati rahule. Päris uisapäisa Rand & Tuulberg ehitajaid ei värvanud. Need, kes Eestisse tulid, olid ikka teada head spetsialistid. Palka maksab firma neile võrdselt kohalike ehitajatega. Kokkuvõttes läks aga välistööliste kasutamine ikkagi kallimaks, sest neile tuli siinoldud ajaks ka eluase kindlustada ja selle eest maksta. Tähe sõnul oli Ukraina betoneerijate ning puuseppade sissetoomine paratamatus, sest Eestis lihtsalt ei jätku enam piisavalt oskustöölisi, kuna ehitusmahud aina kasvavad. Häid mehi tuleb tikutulega taga otsida, sest märgatav osa neist töötab Soomes, Rootsis, Norras või kuskil mujal Euroopas. Eestisse jäänud ehitajate kvalifikatsioon on aga langenud. Ukraina ehitajad tulevad Tähe sõnul Eestisse hea meelega, sest kodumaal ei jätku neile lihtsalt tööd. Tartus käinud brigaad on juba kümme aastat välisriikides ringi rännanud. Kord ehitavad nad Moskvas, kord Eestis, siis jälle kuskil mujal. «Kaugemale Euroopasse nad kehvavõitu võõrkeele pärast eriti ei kipu, kuid tööoskuste poolest ei jää nad kindlasti alla soomlastele ega rootslastele,» ütles Täht. «Ma tean, et näiteks Tšehhis on ehitushinnad isegi madalamad kui Eestis, nii et ega nad seal rohkem ei teeniks ka kui meil.» Tähe sõnul on Eestis käinud ka vahendajad, kes pakuvad Ukraina ehitajaid. Niisugune asi firmat aga ei huvita, sest tundmatuid mehi on ikka riskantne tööle võtta. Kolmandatest riikidest ehk väljastpoolt Euroopa Liitu ehitajate sissetoomine on keerulise bürokraatia tõttu siiski suhteliselt raske. Eelmine kord kulus firmal asjaajamisele umbes kolmveerand aastat. Hoopis kõrgem tase oleks see, kui mõni Ukraina ehitusfirma pakuks Eestis alltöövõttu. Niisuguseid pakkumisi aga ei ole.
> Loe edasi |
kõik galeriid
