Tallinna info- ja abitelefon toetab ka hättasattunud lapsi
16.01.2006 00:01
Hille Tänavsuu, reporter/toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
«Ema on jälle purjus, ma ei taha kodus olla...» nutab telefonis lapsehääl. Dispetšer püüab last rahustada, küsib, kus ta elab, ja lubab abi saata. Mõne minuti pärast stardib politseijaoskonnast patrullauto.
Niisugune oli üks paljudest kõnedest pealinna abi- ja infotelefonile 1345, mis varsti saab aastaseks. Abitelefon sündis Tallinna linna, päästeameti häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse ja sotsiaalministeeriumi koostöös. «Sellele telefonile võetud kõnesid analüüsides võib kindlalt väita, et vajadus niisuguse võimaluse järele on olemas,» ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Monika Luik. «Teisipäeval kohtume asjaosalistega, vaatame läbi eelmise aasta töötulemused ja hindame, kuidas saaks paremini edasi minna.» Iga kodaniku kohus Samal telefonil saab ka mitmesugust kommunaalteavet. Kõik dispetšerid on saanud lastega suhtlemise eriettevalmistuse ja omandanud lastekaitse korralduse põhialused. Häirekeskuse Põhja-Eesti keskuse arendus- ja väljaõppeosakonna peaspetsialist, laste infotelefoni projektijuht Herve Merivald nentis, et lapsed ei söanda lastekaitsetöötaja või politsei poole pöörduda. Kui nad aga abitelefonile helistavad, aitavad dispetšerid neil ühendust saada inimestega, kes aidata võivad. Merivaldi sõnul on laste probleemide kohta tulnud üle tuhande kõne, nende hulgas on enam kui paarsada olnud tõsised ning vajanud lahendamisel politsei ja lastekaitsetöötajate abi. Hooletusse jäänud lastest on tulnud poolsada teadet, vägivallast ligi 80, konfliktidest koolis või kodus 70. «Lastekaitse seaduse kohaselt on igal kodanikul kohustus abivajavast lapsest teatada. Sageli aga ei teata, kuhu helistada. Seepärast tulekski kõigil see lihtne number meelde jätta,» manitses Luik. «Hea, et on niisugune teenus,» hindas linna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekandeosakonna peaspetsialist Reet Rääk. «Tänu sellele jõuavad meie lastekaitsetöötajad kiiremini peredeni, kus lapsed abi vajavad, sest mida varem appi jõutakse, seda parem.» Praegu on linnaosades tööl 35 lastekaitsetöötajat ja igaühe kohta tuleb keskmiselt kuni 2000 last. Räägu hinnangul on pealinnas vanemliku hoolitsuseta 400-500 last ja nende arv on viimastel aastatel kasvanud. Erinevad päringud Abitelefonile tuleb mitmesuguseid päringuid. Küsitakse teenuste, toetuste, õppimis- ja vaba aja veetmise võimaluste kohta, kuid on ka muid hädasid. Tütarlaps oli mures sõbranna narkolembuse pärast, ema kahtlustas lapsel tuulerõugeid, üks neiu rääkis, et noormees jättis ta maha ja hing on haige. «Niisugustel puhkudel antakse inimesele vajalikku teavet või suunatakse kõne edasi asutusse, kust täpsemat infot saab,» selgitas Merivald. Vahel üritavad lapsed ka nalja teha. Kord küsis lapsehääl, kust saab odavat suitsu. Dispetšer selgitas rahulikult, milleks on infotelefon ja kuidas mõjub tubakas noorele organismile. Lühinumbrit 1345 saab valida nii mobiil- kui lauatelefonilt ja helistamine maksab kohaliku kõne minutihinna. Telefon töötab ööpäev läbi. Dispetšer oskab nii eesti kui vene keelt. Aitab lapsi Numbril 1345 on tulnud palju murekõnesid lastelt ja kodanikelt, kes teatavad hättasattunud lastest. • Baaritöötaja helistas, et baari on tulnud väike poiss: näljane, läbikülmunud, käed katki. Ema pidi tarvitama narkootikume ja alkoholi. – Teade edastati politseile, laps viidi varjupaika, edasi tegeles asjaga lastekaitse. • Teatati, et bussipeatuses on 4-5-aastane laps üksi. Purjus isa läks minema ja jättis lapse maha. – Politsei patrullauto sõitis välja. • Helistaja rääkis, et paljulapselise pere isa on pidevalt purjus, ema pole näha. Helistajal on kahtlus, et isa peksab lapsi. – Probleem edastati linnaosa lastekaitsespetsialistile. • Helistaja teatas, et alla kaheaastase lapse vanemad on teist päeva purjus. – Kohale läks politsei, teatati ka lastekaitsjatele. • Naaber teatas, et kaks last, üks neist imik, on hooldamata. Ema on narkomaan, tihti öösel ära. Samas korteris elavad vanavanemad, kes tarvitavad tihti alkoholi. – Probleemiga hakkas tegelema lastekaitsespetsialist. • Helistas naine, kes ütles, et mees joob mitmendat päeva, ja kui koju tuleb, siis on kõigi peale tige. Väikesed lapsed on hirmul ega saa juba mitmendat ööd magada. • Mees ähvardas noaga kodus imikuga naist. – Sellistel juhtudel teatatakse esmalt politseile, kes viib abivajajad varjupaika. Allikas: häirekeskus
|