Jaanuarist hakkame kõik uue korra järgi prügi sorteerima

Jah.

Kui prügi peab sorteerima, siis peab juurde tellima teisi prügikaste. Seejuures öeldakse, et üldprügikastide täitumus peaks vähenema, kuid ometi ei pikendata nende tühjendusperioodi. Miks?

VIIMASED KOMMENTAARID pahane pooldaja Otsus prügi sorteerida  on väga positiivne,  kuid asjaga on jälle  alustatud valest  küljest. Alustataks... heauskne ema elab üksi omas  majas.praktiliselt  väljas ei käi.viin  talle elamiseks  vajaliku iga päev supi  purg... Teised kommentaarid

Sest tegelikkuses üldprügikasti täitumus esialgu väga olulisel määral ei vähene. Kahjuks kasvab ka inimeste tarbimine pidevalt ja koos sellega jäätmete hulk. Vajadusel on siiski võimalus vahetada oma jäätmekonteiner väiksema vastu. Minimaalse konteinerite tühjendussageduse määrab kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri.

Tahetakse sisse viia korda, mille järgi tuleb prügi mittesorteerimise korral rohkem maksta. Kuidas tõestatakse, et ühe maja või ühistu prügi oli sorteerimata ehk milline saab olema tõestusprotsess?

Kui konteineri kaane avamisel on konkreetselt näha, et konteineris on nt lehejäätmed, ohtlikud jäätmed või puhtad pakendijäätmed, siis jäetakse konteiner tühjendamata ja teavitatakse klienti mittesobivatest jäätmetest. Kui aga alles tühjendusprotsessis on näha, et oli sobimatuid asju, siis teavitatakse klienti ja esitatakse suurem arve. Autojuht kellegi prügikotte ekstra katki tõmbama ja midagi tõestama ei hakka. Vedajad ja prügila lähtuvad põhimõttest, et kui omavalitsus on korraldanud oma territooriumil jäätmete liigiti kogumise ja võimaldab elanikel sorteeritud jäätmeid ära anda, siis loetakse selle omavalitsuse territooriumilt kogutavad jäätmed sorteerituks ja neid on võimalik prügilasse ladestada.

Prügiveo teenuse kasutajale saadab teenuse osutaja kirja, et tuleb tellida uus prügikast. Kas on õige suruda teenuse kasutajale jõuga peale uusi lepinguid, ehk peaks lepingu sõlmimine toimuma kahe poole vabal tahtel?

Vedaja ei sunni jõuga kedagi liituma, vaid viitab sellele, et jäätmevaldaja tegelikkuses ei täida kehtivaid õigusakte. Korraldatud jäätmeveo piirkondades on alates 1. aprillist 2007 kohustus omada eraldiseisvat biolagunevate jäätmete konteinerit ja vanapaberi kogumise konteinerit. Neid nõudeid ei kehtesta jäätmevedaja, vaid kohalik omavalitsus. Praegu on asi pigem selles, et jäätmevaldajad (isikud, kelle tegevuse tulemusel tekivad või kelle omanduses on jäätmed) ei täida jäätmehooldusnõudeid ja neil on suur tõenäosus saada nõuete mittetäitmise eest trahvi vastavalt seaduses toodud korrale.

Kui üks korteriühistu liige ei osale prügi sorteerimises ja viskab oma prahi läbisegi ühte konteinerisse, siis kes ja milliste vahenditega saab korrarikkujat mõjutada? Kui prügi mittesorteerimise eest määratakse trahv, siis kes peab selle tasuma?

Mittesobivaid jäätmeid saab pisteliselt konteinerist eemaldada ka majahoidja. Korralekutsumine on siiski majavalitseja kohustus. Kui aga maja peaks kogemata trahvi saama (see on kindlasti erand), siis saab KÜ esimees selle välja nõuda reeglite rikkujalt (kui rikkuja on tuvastatud), kui aga rikkujat kindlaks teha ei õnnestu, siis tuleb tasuda KÜ-l.

Meil peab olema olmeprügiks minimaalselt kaks kasti, pluss (tsiteerin): «lisaks olmeprügikonteinerile peab iga ühistu, kus kümme või enam korterit, endale tellima ka vanapaberikonteineri». Meie majal on oma katlamaja ja kõik vähegi põlemiskõlblik paber läheb kütmiseks. Miks oleme kohustatud tellima vanapaberikonteineri?

Iga konkreetne omavalitsus kehtestab korra, kas ahiküttega elamutel peab olema eraldi paberikonteiner või ei.

Elan ridaelamus, kus on kokku kuus korteriomandit. Praegu on kaks omanikku tellinud individuaalsed olmeprügi konteinerid, neli omanikku aga tellivad üheskoos üht suuremat olmeprügi konteinerit. Ühistut meil moodustatud ei ole. Kuskilt olen lugenud, et uus prügisüsteem hakkab kehtima ühistutele, kus on üle kümne korteri. Kas on nii ja kas ka kuue korteriga, ilma ühistuta omanikud peavad uuest aastast tellima endale kohustuslikus korras veel kaks konteinerit juurde?

Tallinna linna jäätmehoolduseeskirja § 7 ütleb, et paberit ja pappi peavad eraldi koguma kinnistud, kus on vähemalt viis korterit, seega kuue korteri puhul on mõistlik siiski endale kogu ridaelamu peale paberikonteiner ka võtta.

Kohalik omavalitsus on välja kuulutanud riigihanke, mille võitja teostab ainuõiguslikuna prügi äravedu kohaliku omavalitsuse terrritooriumil. Riigihankes peaks olema fikseeritud teenuse kord ja hind. Kas sellest korrast ja hinnast peetakse kinni?

Jah, peetakse küll.

Vastavale platsile ei mahu kahte prügikasti. Mida teha?

Laiendada platsi või leida suuremale platsile teine, sobivam paik.

Paljudel inimestel ei ole kodus võimalust kasutada mitut prügikasti, kuhu prügi eelsortida. Mida soovitate?

Eelsortimine ei vaja palju ruumi, sest sorditud jäätmeid saab ju sama tihti välja viia kui olmejäätmeidki.

Nn «geoloogid» sorgivad prügikotid lahti ja prügiveomasinas läheb kõik ikkagi segi?

Me ei lähtu prügiveol üksikust kliendist, vaid sellest, kas omavalitsus on korraldanud oma haldusterritooriumil jäätmete liigiti kogumise või ei.

Mida teha olukorras, kus ühistu keeldub eri konteinereid soetamast?

Sellises olukorras on mõistlik selgitada ühistu juhtidele nõuete eiramise tagajärgi. Ühistul tuleb siis üsna pea kokku puutuda kohaliku omavalitsuse poolse järelevalvega ja neid ootab ees väärteomenetlus ning suhteliselt kopsakas rahatrahv. Jäätmevedajal on õigus teavitada kohalikku omavalitsust neist isikutest, kes tahtlikult sorteerimisest kõrvale hoiavad. Ka võib auto jätta konteineri tühjendamata (tasu tühisõidu eest tuleb sel juhul ikka maksta).

Kas uue korra puhul pole mitte nii, et prügiveo tellija teeb prügiveo vedaja tööd ära ja maksab seejuures rohkem?

Tegelikult on vastupidi. Vedaja on see, kes peab üles otsima kõik kontaktandmed, sõlmima lepinguid, vastama pahaste klientide kõnedele, koolitama neid ja selgitama, miks nad peavad liituma, miks sortima jne. Vedaja mure on ka laekumata arved ja nende sissenõudmine, teinekord ka kuludesse kandmine. Vedajalt nõutakse mitu korda rohkem tööd, kui ta tegelikult selle eest lõpuks tasustatud saab. Kõik nõuded jäätmete kogumise kohta tulevad seadustest ja kohaliku omavalitsuse eeskirjadest, mitte ei ole jäätmevedaja välja mõeldud.

Kui tolmuimeja tolmukotis on kuuseokkad, kas siis ma juba rikun korda?

Ei.

Kas on ka määratud, kui kaugel võivad asuda üldkasutatavad prügikonteinerid inimese elukohast?

Ei ole ühtselt määratud kaugust. Omavalitsus võib selle oma jäätmehoolduseeskirjaga sätestada.

Korteriühistu peab tellima vanapaberi konteineri, samas saab eramaja elanik oma paberi ära viia nn ühiskondlikku vanapaberi konteinerisse. Eesti põhiseadus ütleb, et ühtegi inimest, leibkonda ega inimrühma ei tohi eelistada teistele ega diskrimineerida kedagi kellegi suhtes. Antud juhul jääb vägagi mulje, et kortermajas elavat leibkonda diskrimineeritakse vanapaberi kohustusliku äraveo arvega, võrreldes eramajas elavat leibkonnaga...

Nn ühiskondlikud konteinerid pole mõeldud mitte vanapaberi, vaid paber- ja kartongpakendi kogumiseks ning nende hoolduse ja tühjendamise eest vastutab pakendiorganisatsioon. Vanapaberit nagu ajalehed jms, mis EI OLE pakend, saab tasuta ära anda jäätmejaamades, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile Tallinna elanikele olenemata sellest, kas elatakse väikeelamus või paneelmajas.

Kellele on kasulik moodustada Lasnamäel 33 prügipiirkonna asemel kolm piirkonda?

Täpsustus. 33 jäätmehoolduspiirkondi oli varem kogu linnas, neist Lasnamäel asus 13. Suuremad piirkonnad on kasuks Lasnamäe elanikele. Suurem piirkond võimaldab pakkuda konkursil paremat hinda ja tagab stabiilsema jäätmekäitlusteenuse.

Miks peaks see linnavalitsuse huvides olema, kui palju on neid piirkondasid?

Piirkonna suuruse piirang tuleneb jäätmeseadusest ning selle suuruse määramisel lähtutakse ka tänavate võrgustikust, asumite eripäradest ja jäätmeveoki võimalikust täituvusest.

Miks korraldab nende kohtade täitmiseks konkursi linnavalitsus?

Jäätmeseaduse § 66 lg 2 ja § 67 lg 1 kohustusest lähtuvalt.

Kes kontrollib ja tagab vaba turu olemasolu, kui 33 piirkonnast jääb alles kolm?

Turg on vaba kuni korraldatud jäätmeveo rakendumiseni. Konkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik jäätmeveo teenust osutavad ettevõtted.

Kuhu panna:

• toidukile – puhtana pakendikonteinerisse, määrdunud kile olmeprügikonteinerisse

• purepakendid, mis jäävad üle pärast piima, keefiri, mahla tarbimist – pestult ja kuivana pakendikonteinerisse, määrdunult olmeprügikonteinerisse

• kasutatud toiduõli – kui on suures koguses (alates 200 l korraga), siis tuleb koguda eraldi ja anda käitluseks üle jäätmekäitlejale, kui aga kodumajapidamises tekib väheses koguses, siis võib panna olmeprügikonteinerisse

• klaasikillud (katkised purgid, katkine peegel või aknaklaas) – katkised purgid pakendikonteinerisse, katkine peegel ja väheses koguses aknaklaasi olmeprügikonteinerisse, suures koguses tuleb tellida äraviimiseks ehitusprahi konteiner

• kondid – väikesed kondid biolagunevate jäätmete konteinerisse, suured olmeprügikonteinerisse

• plastik (millesse väga palju toiduaineid pakitakse) – määrdunud plastik olmeprügikonteinerisse, puhas pakendikonteinerisse

• kilekotid – puhtad pakendikonteinerisse, määrdunud olmeprügikonteinerisse

• kodukeemia plastmassist pudelid, kodukeemia pudeleid (nt WC puhastusvahend, nõudepesuvahend) – mitteohtlikud ja kuivad pakendikonteinerisse, ohtlike ainetega reostunud ohtlike jäätmete kogumispunkti

• roostes ja kõverad mutrid, poldid, kruvid – metallikokkuostu, väheses koguses (1–2 kg) võib panna ka olmeprügikonteinerisse

• pesupulbripakendid – puhtana (pulber seest välja raputatud) paberikonteinerisse, määrdunult olmeprügikonteinerisse

Olmeprügikonteinerisse:

• toiduainete paber- või papp-pakendeid – võib panna paberikonteinerisse, kui nad on puhtad, kuivad ja pole otseselt toiduainetega kokku puutunud. Enamasti on nad aga toiduainejääkidega koos ja sel juhul on sobiv koht olmeprügikonteiner

• hõbepaberi moodi kraam (šokolaadi ümbrispaber, kohukeste pakend)

• pesuvahendi kilekotid

• kodus lõigatud juuksed

• kasutatud paberkäterätid ja -taskurätikud

• leivakoti klõpsud

• vanad, räbalad riided

• jalanõud

• elektripirn

• munakoored

• vahtplastist toidualused

• laste mähkmed (kakased)

• kassiliiv

• vorstide-juustude ümber olev plastikpakend

• tampoonid-hügeenisidemed

• kasutatud kondoomid

• vatt

• fooliumpakend

• katkised nõud (potid, pannid, taldrikud jne)

• tuhk (jahtunult)

• pastakad ja viltpliiatsid

Pakendikonteinerisse:

• pesuvahendi pudelid (puhtaksloputatuna)

• õllepudelikorgid

• šampoonipudelid

• ökopoest ostetud puhastusvahendi pudelid

• plekist konservkarbid (puhtana)

Biolagunevate jäätmete konteinerisse:

• kartulikoored, toiduülejäägid jne

• kohvipaks

Paberikonteinerisse:

• ajalehed

• ajakirjad

• vihikud

• kataloogid

• ilma kaanteta raamatud

• jõupaber

• puhtad paberpakendid

Mida tohib panna üld- ehk olmeprügikonteinerisse?

Kui liigiti saab eraldi koguda vanapaberi ja papi, pakendid, biolagunevad jäätmed, ohtlikud jäätmed ja probleemtooted, siis ülejäänud jäätmed, mida ei ole võimalik lahti sorteerida ja taaskasutusse suunata, loetakse sorteeritud olmejäätmeteks ja need võib panna olmeprügikonteinerisse. Näiteks kasutuskõlbmatu tekstiil ja nahk (sh riided ja jalanõud), jahutatud tuhk ja suitsukonid, mähkmed ja hügieenisidemed, tolmuimejakotid, kasutatud ühekordsed ja katkised toidunõud, katkised mänguasjad ja muud plastist esemed, kummist ja puidust esemed jms.

Kui pesen pasteedikarbi puhtaks, kas siis on tema koht pakendite mahutis, ja kui ei pese, siis tavalise prügi hulgas?

Jah.

Kas majoneesipurgid tuleb enne kuuma veega puhtaks pesta?

Loputada kindlasti, pudelis ei tohi majoneesi sees olla.