Postimees Teisipev
 «  18.detsember 2007  » 
На русском 
Gallup
Kas oled annetanud heategevuseks raha? (1200)
Jah
 84.67%
Ei
 15.33%
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
 Esileht > Majandus 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Jõulukuul jätab rahvas poodi viis miljardit krooni


18.12.2007 00:01
Hindrek Riikoja, Postimees


Eestis jäetakse tänavu jõulukuul poodidesse kingituste ja söökide-jookide eest kokku üle viie miljardi krooni. Mullusest on see umbes kümnendiku võrra rohkem, kuigi aasta varem oli kasv kaks korda suurem.

 
Kaupmeestele toob enim sisse alanud jõulueelne nädal, kui enamik inimesi oma kingikotte täidab. Samas aeglustub jaekaubanduse kasv üha juba tänavu märtsist saadik.
Foto: Toomas Huik

Kuigi kaupmehed ise ei taha oma käibenumbreid avalikustada, võib statistika põhjal ennustada, et jõulukuu kulutuste maht küünib pisut üle viie miljardi krooni. Eelmise aasta detsembris jäeti statistikaameti andmetel kauplustesse kokku 4,8 miljardit krooni.

 Samal teemal:

Kingituste ralli kasvatab tarbimislaene

Juhtkiri: laenatud jõulud
Keskmisel Eesti mehel kuluks sellise summa teenimiseks 42 000 aastat ning aastaid on sama suure summa tekitamiseks tööd teinud ka siinsed börsimiljardärid.

Väiksemad kingid

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul on uuringutest tunda, et kulutuste kasv jääb mullusele tempokuselt maha, sest inimeste palgad ei kasva enam nii kiiresti ning inflatsioon haukab lisasissetulekust samuti suurema tüki kui varem.

Kõige tihedam on kauplustes alanud jõulueelne nädal, mil poodidesse jäetakse umbes kolmandik detsembri käibest. Pisut rahulikum, kuid siiski tihe on ka aasta viimane nädal, sest siis on ees aastavahetuspidu ja venekeelsete Eesti elanike näärid.

Selverite juhataja Ain Taube sõnul annab detsember nende keti aastakäibest kuni 12 protsenti. «Samas näiteks kaubamajades on see osakaal kindlasti suuremgi,» rääkis ta. «Meie kasv tuleb eelkõige tööstuskaupade arvelt, sest ega süüa iseenesest väga palju rohkem ei osteta.»

Josingu sõnul väljendub inimeste tagasihoidlikum kulutuste kasv eelkõige selles, et väiksemaks muutub kingituste osakaal, pühadelaud seevastu kaetakse ikkagi tavapäraselt rikkalik ning selle arvelt kokku ei hoita.

«Värviteleri asemel ostetakse võib-olla näiteks pardel,» tõi ta näite.

Rimi Eesti juhi Ruth Laatre sõnul ei ole nende käivetest esialgu siiski veel näha, et inimeste sissetulekud ja seeläbi kulutused tagasihoidlikumalt kasvanud oleks. «Erinevates valdkondades tunnetatakse seda muidugi erinevalt,» rääkis ta. «Ma usun, et näiteks turismisektoris on sissetulekute kasvu aeglustumine enam tunnetatav.»

Kuigi jätkuvat kulutamist kinnitavad justkui ka kõiki kauplusi vallutanud ostjate hordid oma ülekuhjatud ostukärudega ning kassade ees looklevad sabad, kus seismisele kulub mõnes poes kuni tund, räägib statistika selle aasta ja inimeste kulutuste kasvu kohta siiski teist keelt.

Kasv aeglustub

Kui eelmisel aastal kasvasid jaekaubanduse käibed kuude lõikes 18 kuni 22 protsenti, siis tänavu on viimastel kuudel kasv jäänud alla kümnendiku. Nendest kasvuprotsentidest on juba maha lahutatud inflatsioon, millega koos oleks numbrid veelgi suuremad.

Eelmisel aastal olid 18-protsendise kasvuga kõige tagasihoidlikumad kuud aprill, oktoober ja detsember. Kõige kiirem oli jaekaubanduse kasv juunis. Tänavu märtsis kasvas jaekaubandus aga 23 protsenti ning pärast seda on sama näitaja hakanud järjekindlalt kukkuma. Oktoobris piirdus kasv juba napi üheksa protsendiga.

Kümne protsendi kanti peaks jaekaubanduse kasv jääma ka tuleval aastal.

---------------------------------------------------------------------------

Eile kauplustest kinke otsinud jäid eriarvamusele nii kingi hinna kui kingiostuks laenuraha kasutamise osas

Ann Elismäe ja Getriin Hermlin, Tallinna kooliõpilased:

Praegu otsime klassikaaslastele jõulukinke, mille piirsummaks on 50 krooni. Sellise summa eest on aga üsna raske midagi leida. Eelistame otsida kinke kodukaupade osakonnast, sest siin on kõige rohkem valida.

Arvame, et sel aastal kulutavad inimesed ja kulutame meiegi lähedastele kinkide ostuks rohkem raha kui varasematel aastatel. Krediitkaarti jõulukingituste ostmiseks küll ei kasuta.

Alina Scogoleva, Tallinna kinke ostma tulnud lätlanna:

Olen juba kolmandat korda Tallinnas jõulukinke ostmas. Siin on küll hinnad veidi kõrgemad kui Riias, aga valik minu meelest suurem. Olen ametilt disainer ja töötasin kunagi siin, seepärast käin Eestis ikka puhkusel ja sõpradel külas.

Muidugi kulutatakse kinkide jaoks rohkem raha kui varasematel aastal, aga arvan ka, et kinkide ostmiseks kasutatakse varasemast rohkem krediitkaarte.

Mare ja Andra Vilbach, ema ja tütar:

Kingitusi ostame sel aastal sama palju, aga loomulikult suurema summa eest kui varem. Kaupa on nii palju, aga kõik on ka kallimaks läinud.

Meil koguneb jõulude ajal 15 inimest. Kui varem sai hakkama 150 krooniga inimese kohta, siis nüüd alla 200 krooni kingitust ei saa. Meie oleme aga krediitkaardi vastu. Kingitusi ostame ikka selle raha eest, mis endal kingituste jaoks kogutud on.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  

  Varem samal teemal:

Kingituste ralli kasvatab tarbimislaene
2007-12-18 00:01


Gallup
Kas oled annetanud heategevuseks raha? (1200)
Jah
 84.67%
Ei
 15.33%

Arvamusplats


Tarbija24


Elu24.ee


 
Elu24.ee
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Majandus
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
18:30 Hulk Norra SASi töötajaid jäi protestiks haiguslehele

17:48 Microsofti nimi läheb eBays oksjonile

17:45 Läti ehitusfirma seljatas Euroopa kohtus Rootsi ametiühingud
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed