| Kreenholmi finantsdirektori Aivar Meldersi sõnul ei puuduta koondamine kõiki tsehhe ning kogu tööstuse sulgemisest praegu keegi veel ei räägi. «Kui meiega samamoodi ebaõiglaselt edasi käitutakse, siis ei saa me muidugi välistada, et see võib lõppeda kogu tööstuse sulgemisega,» tõdes ta. «Praegu ei ole veel midagi sellist otsustatud.» Melders peab silmas vaidlust Narva Veega, mille pärast oli firma sunnitud 20,5 miljonit krooni kohtu deposiiti paigutama. Enne seda olid arestitud firma arved, mille tõttu viibis näiteks palkade väljamaksmine viis päeva. «Oleks see olukord kauem kestnud, oleks terve tööstus seisma jäänud,» märkis ta.Kiire otsus Lisaks koondab ettevõte tuleva aasta maiks veel 900 inimest, varem on otsustatud koondada ning osaliselt juba ka koondatud 200 inimest. Kokku töötab praegu firmas veel 2400 inimest. Kreenholmi emaettevõtte Boras Wäfveri suuromaniku Mats Gabrielssoni sõnul suletakse ketruse ja kudumise osakonnad. Gabrielsson ütles, et ketramise ja kudumise lõpetamisele on mõeldud juba poolteist aastat, sest ELi riigis on väga raske selle tegevusega konkurentsis püsida. Kiirelt tegutsema pani aga pangaarvete arestimine Narva Vee nõudel. «Nad ütlesid sellega ülejäänud maailmale, et nad ei usalda Kreenholmi, teised kuulasid neid ja nõudsid meilt ettemaksu, mis tõi kaasa likviidsusprobleemid,» ütles Gabrielsson. Narva jääb alles eelkõige ettevalmistav tegevus – värvimine, trükkimine, samuti viimistlus –, teatas Kreenholmi omanikfirma Boras Wäfwer eilses pressiteates. Toorkanga tootmine jääb edaspidi globaalsetele ettevõtetele. Et tagada teatud erikangaste tootmine, otsitakse kontakte Eesti ettevõtete seas, selle tööga hõivatakse Narvas 50 inimest. Kreenholmi ametiühingujuht Julia Dmitrijeva kuulis suurkoondamisest alles eile õhtul «Aktuaalselt kaameralt», kirjutas postimees.ee. «Ma olen nagu puuga pähe saanud, ma ei ole sellest kuulnud,» ütles Dmitrijeva. «Ketrus ja kudumine on sellised tööd, mille tegijaid ei vajata kusagil Eestis.» Kell neli kohtus tehase juhtkond töötajatega. Suurim koondamine Tegu on Eesti seni suurima koondamisega. «Praeguseks on Kreenholm koondanud juba 500 inimest, kui nüüd teatatakse, et veel 1000, siis on see suurim,» kinnitas tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Meeli Miidla-Vanatalu. Meldersi sõnul on firmas töö kaotanud inimeste tuleviku kindlustamisega varem tegeldud ning selleks on üheskoos linnavalitsusega Euroopa Liidu abirahade toel loodud spetsiaalne programm. Hätta ei taheta jätta ka lähikuudel töö kaotavaid inimesi, kuid kas nendele tehakse mingi uus abiprogramm, ei osanud ta veel öelda. «Ega me saa kindlustada, et iga inimene endale uue rakenduse leiab, kuid püüame neid igati aidata,» sõna Melders. |
