Juhtkiri: laenatud jõulud
18.12.2007 00:01
Pühade ajal varitseb oht end lõhki laenata |
|
|
|
Eeloleval nädalavahetusel jõuab kätte jõulukingituste ostmise kõrgaeg. Seda näitavad tavapärasest veelgi pikemad kassajärjekorrad kaubanduskeskustes, aga ka kõikvõimalike tarbimislaenude jõuline reklaamimine. Kaunist kombest teha lähedastele kena kingitus on moodsal ajal saanud ohjeldamatu tarbimisorgia.
Summa, mis jõulude ajal Eesti kauplustes huugama pannakse, ületab statistikaameti andmeil viie miljardi krooni piiri. Selle sees on ka igapäevased kulutused, kuid sellest hoolimata väärib kingiostjate peibutamise mäng küünlaid. Võrreldes lõunanaabritest lätlaste ja leedulastega paistavad eestlased silma siiski mõõdukusega, peaaegu kolmandik Eesti elanikest laenab jõulude pidamiseks, aga hoolimata sellest tasuks leppida pigem tagasihoidlikuma kingituse kui lõhkilaenatud pangakontoga.
Tarbimislaenud ja krediitkaardid, mida tänapäeval väljastavad ka suuremad kauplused, näikse asuvat justkui väljaspool ohutsooni. Nii arvata oleks aga ekslik. Praegu kõikvõimalikes kanaleis viirusena leviv reklaamlause «Ostad detsembris, maksad jaanuaris!» kõlab ahvatlevana. Pole ka ime, et krediitkaartide kasutamine kasvab eestlaste seas iga aastaga. Suuremad mahud jäävad just detsembri keskpaika ja vahetult enne jõule.
Ent kogu see raha tuleb ühel päeval tagasi maksta, ja sageli üpris soolase intressiga. Seejuures ei maksaks unustada, et uus aasta toob aktsiisitõusude ning paljudel ka kohalike maksude tõusu tõttu postkasti kõvasti priskemad arved.
Sissetulekud aga ei tarvitse senises tempos suureneda. Lähitulevik ei pruugi tulla majanduses nii helge kui viimased aastad. Usalduskriis, mis sai alguse USA riskantsetest kinnisvaralaenudest, kestab maailma finantsturgudel endiselt. Euroopas (ja Eestis) on paljud seda omal nahal tunnetanud pankadevahelise rahaturu intressimäära ehk Euribori tõusu tõttu.
Seejuures mõjub lausa positiivse noodikesena SEB Unibanka uuringust selguv tõsiasi, et ehkki eestlased aasta-aastalt üha rohkem laenavad, kasutavad lätlased-leedulased kinkide ostmiseks krediitkaarte ikkagi veelgi enam. Ka on eestlaste seas rohkem neid, kes ütlevad, et kulutavad kinkidele sama palju kui mullu.
Võib-olla võiks jõulutarbimise möllus taskust krediitkaardi tõmbamise või järjekordse järelmaksulepingu sõlmimise ajal mõelda sellele, kas leitakse ka aega olla oma lähedastega. Neil päevadel-tundidel võib olla suuremgi väärtus kui ükskõik kui kalli raha eest ostetud asjal. |
|
|
|
|
