Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloog Marju Past ei kiida suhkruasendajate kasutamist täielikult heaks, aga ei laida ka maha. «Inimestel, kes peavad oma suhkrutarbimist piirama, on nii võimalus süüa magusat, saamata seejuures suhkrut, mis nende veresuhkrut tõstab või kaalu lisab,» ütles Past.Oluline on teada, et liigne magusaisu võib olla põhjustatud valest toiduvalikust ning seda muutes on võimalik magusatarbimist piirata loomulikumal teel. Energiajook või vesi? «Suhkur on süsivesik ja süsivesikuid ei sisalda mitte ainult söök, mis sisaldab puhast suhkrut,» selgitas Past. «See tähendab, et suhkruvaba ja süsivesikutevaba toitu on päeva jooksul pea võimatu saada.» Süsivesikute tavapärast vajadust ei saa Pasti sõnul kätte need, kes peavad piiravaid dieete, ja nii võibki tekkida täiendav magusaisu. Suhkurasendaja lisamist karastusjookidesse põhjendab Past tootjate sooviga vastata tarbija ootustele. Suhkru asendamine kalorivabade alternatiividega teatud toitudes ja jookides võib aga olla ka tingitud soovist vähendada maailmas üha enam levivat ülekaalulisust. «Inimene ei pea jooma ühtegi karastusjooki. Ta võib väga vabalt vett juua, sest karastusjook pole vajadus,» tõdes Past. «Energiajook teenib kaht eesmärki. Üks on see, et ta taastab pärast koormust kaotatud mineraalained, mis higistamisega välja tulevad. Ja teiseks tõstab suhkruosa veresuhkrutaset. See tekitab tunde, et energiat on rohkem,» räägib arst. Suhkruasendaja on seejuures vaid lisaboonus, mis annab joogile veidi magusama maitse. Arvatavad kõrvaltoimed Ühele levinumale sünteetilisele suhkruasendajale aspartaamile on omistatud kõrvaltoimeid, nagu peavalu, närvilisus, unisus, mälu halvenemine, meeleolukõikumised, depressioon ja isegi kantserogeensus ehk vähkkasvajaid tekitav toime. Kuigi ükski neist kõrvaltoimetest pole leidnud teaduslikku kinnitust, võivad sellised asjad välja tulla aastaid hiljem. Aspartaam on maailmas kasutusel olnud 1981. aastast. Marju Past nentis, et tegelikult ei tea keegi, mis 50 aasta pärast võib juhtuda. Tema väitel on inimestele lubatud piirkogused niivõrd väikesed, et pole mõtet karta. «Alati, kui tehakse katseid rottide peal, siis arvestatakse ravimidoose keha kilogrammi kohta,» rääkis asjatundja. «Rottide peal testitakse tavaliselt ligi sada korda suuremaid annuseid kui inimeste peal. Ja see, mis pärast inimesele lubatakse, on sellest väga palju kordi väiksem.» Oma patsientidele ütleb arst päevaseks piirannuseks kümme suhkruasendaja tabletti, mis on ametlikult lubatust veelgi vähem. Arvatavad kõrvaltoimed võivad Pasti sõnul tuleneda muudest asjadest. Nii võib kalori- ja süsivesikutevaene dieet iseenesest põhjustada peavalu ja meeleolukõikumisi, suhkruasendaja tarbimine on seejuures pigem kaasnev harjumus kui põhjus. Rasedatele aspartaami ei soovitata. «Võib-olla see ei teekski midagi, aga rasedate peal katseid teha ei saa,» mainis Past. Samuti ei soovitata aspartaami väikelastele. «Küll aga on see lubatud lapsdiabeetikutele, sest neil on magusanälg ilmselt veel suurem. Esiteks keelu pärast ning seepärast, et nad peavad toitu valima.» Täiesti vastunäidustatud on aga aspartaam päriliku ainevahetushäirega inimestele. Igaüks on oma tervise sepp «Alati, kui on võimalus valida tervislikum ja parem moodus, tuleb otsustada selle kasuks,» ütles Marju Past. «Inimene silmitseb etiketti ja saab aru, mida ta sööb ja joob, ning valib toote vastavalt sellele. See olekski eesmärk, aga see eeldab terviseõpetust.» Müügile on tulnud täiesti uus suhkruasendaja, mis on valmistatud suhkrust – sukraloos. Näiteks kasutatakse seda Soomes müüdavas Coca-Cola Light’is aspartaami asemel. «Ilmselt on ta keemiliselt ihusõbralikum, kui seda lubatakse kasutada ka lastel,» mainis Past. Kui aspartaam on tavasuhkrust 200 korda magusam, siis sukraloos lausa 300 korda ning see lubab oletada, et ka aine kogused karastusjookides on vastavalt väiksemad. Suhkruasendajad jagunevad 1. Suhkruasendajad, mis sisaldavad energiat ja tõstavad veresuhkru taset ning on suhkrust kuni kaks korda magusamad (fruktoos, sorbitool, ksülitool, maltitool, mannitool). Üks gramm sisaldab 4 kcal energiat. 2. Suhkruasendajad, mis ei sisalda energiat ega tõsta veresuhkru taset ning on suhkrust 100–400 korda magusamad (aspartaam, sahhariin, tsüklamaat, sukraloos, atsesulfaam K, taumatiin, neohesperidiin DC). Allikas: Riina Shor «Teie laps ja suhkurdiabeet» (2005) |
kõik galeriid
