Toit

Jaanuaris möödub aasta põhikooliõpilastele “peaaegu tasuta” koolitoidu kehtestamisest. Riik tasub alg- ja keskastme õpilaste koolilõunast kümme krooni, puudujäävad neli-viis krooni tuleb vähemalt Pärnu linnas maksta lapsevanematel.

Aasta alguses olid ametnikud täis vaimustust ja head usku, et sirguv põlvkond saab ometi kord kõhu korralikult täis süüa ja kasvab koolitoidu vitamiinide ja mineraalainete toel tervem ja tugevam kui iial enne. Koolisööklad valmistusid koormuse tõusuks ja siin-seal palgati lisatööjõudugi.

VIIMASED KOMMENTAARID Sirmo Alustaks kommentaari  üldistest olukordadest  meie  igapäevaelus. Nimelt  senikaua kuni  kohvikus või p... no eksole paraku ei aita need  kiiskavvalged kitlid,  moodne tehnika ja  karta on, et ega  linadki laual. kui  laps... Teised kommentaarid

Kuidas riigi toetus tegelikult koolilõuna sööjate arvu on suurendanud?

Arenguruumi on

Algklasside lõuna maksab Pärnus 13 krooni, 5.-12. klassides 14-15 krooni. Pärnu toimetulekukoolis on 1.-9. klassi õpilaste toidupäeva maksumus 11.50 krooni.

Pärnu haridusosakonna juhataja Andrus Haugase sõnade järgi kompenseeritakse algkooliastme laste toit sajaprotsendiliselt ja lõunalauda istuvad kõik. Keskastmes ehk viiendast üheksanda klassini sööb praegu koolilõunat 69 protsenti lastest. Eelmisel aastal samal ajal sõi koolilõunat 63 protsenti keskastme õpilastest, seega on kümne krooni ulatuses toiduraha kompenseerimine sööklatesse juurde toonud vaid kuus protsenti lapsi. “Loomulikult on meie soov, et see protsent oleks suurem, aga ka seda tõusu võib käsitleda positiivse näitajana,” rääkis Haugas Pärnu Postimehele.

Koidula gümnaasium 1148 õpilasega on Pärnu suurimaid koole. Praegu sööb koolis lõunat umbes 70 protsenti põhikooliõpilastest ja 52 protsenti gümnasistidest, kuid lõunatajate arv klassides on väga erinev, ulatudes 28-90 protsendini.

Kooli söökla tegevjuht Ester Kallas ütles, et võrreldes eelmise aasta novembriga, on lisandunud umbes sadakond sööjat.

“Juurde neid tuli, aga mitte nii palju, kui loodeti,” leidis Kallas. “Võib-olla on vanematel tõrge maksta algul täies ulatuses tasuta lubatud lõunale juurde neli krooni päevas, võib-olla on asi toitumisharjumustes. Mõni on küll pärast mitu aastat kestnud saiakesedieeti uuesti sooja toitu sööma hakanud ja positiivselt üllatunud.”

Kallase ütlust mööda on tagasihoidlikumaid õpilasi, kellele lihtsalt ei meeldi söögivahetunni ajal toimuv tunglemine. On ka neid, keda ahvatlevad supi ja prae asemel vahetundide ajal kooli kohvikus müüdavad saiakesed või Mai Selveri toiduvalik.

Enamik on rahul

Ülejõe gümnaasiumi ja Vanalinna põhikooli toitlustab OÜ Liisi, kes viib toitu ka Rääma põhikooli. Ülejõe kooli majandusjuhataja Margus Murulauk on nii toitlustaja kui laste söögiisuga rahul.

“Meie koolis on võrreldes eelmise aasta sügisega lapsi tunduvalt rohkem juurde tulnud,” kinnitas Murulauk. “2005. aasta novembris sõi viiendikest koolilõunat vaid kuus-seitse last klassist, nüüd on igas klassis sööjaid 23-25.” Kogu keskastme peale olevat lõunatajaid umbes 80 protsenti, gümnaasiumiastmes alla poole.

Murulauk peab positiivseks asjaolu, et nende koolis saab toitu osta ka päeva kaupa. See tähendab õpilasele valikuvabadust osta just seda, mis maitseb ja millal on soovi.

Ülejõe gümnaasiumis on ka kohvik, kust saab osta salateid, kiirtoitu ja laste seas ihaldatud näkse-krõpse. Päevas müüakse kohvikus 200-300 saiakest. “Puhvet on mõeldud rohkem gümnaasiumiõpilastele, täismeestel läheb koolipäeva lõpuks kõht uuesti tühjaks,” selgitas Murulauk.

Sööjate suure hulga poolest (umbes 80 protsenti keskastme õpilastest sööb) paistavad silma veel ühisgümnaasium, Kuninga tänava ja Vanalinna põhikool, Raeküla ja Sütevaka humanitaargümnaasiumis nimetati sööjate protsendiks lausa 90.

Ühisgümnaasiumi söökla juhataja Erika Paulseni väitel istub põhikooliastmes laudade taha ligi 20 protsenti õpilasi rohkem kui mullu. Ehk põhjustab laste paremat söögiisu seegi, et koolis puudub puhvet, esimeste vahetundide ajal müüakse vaid saiu ja mahla. Kool on teinud viimasel ajal suuri investeeringuid korralike köögiseadmete hankimisse ja küllap on väärt vahenditega lihtsam head toitu valmistada.

Burgerid versus maksakaste

Hansagümnaasiumi söökla juhataja Helena Aia on ametis olnud kolm kuud ja tema tõdes, et pole veel aru saanud, mida tänapäeva lapsed peale rämpstoidu üldse tahavad. Nende koolis sööb koolilõunat 60-70 protsenti põhikooliõppuritest ja vaid veerand gümnasistidest.

“Paljud lippavad üle tee poodi, kui raha on, ja piirduvad sealt ostetud krõpsude-näksidega,” sõnas Aia. Tema meelest ei sõltu lõuna söömine mitte niivõrd riigitoetusest, kui laste toitumisharjumustest. Probleeme pole lastega, kes on harjunud pidevalt sooja lõunat sööma. Need, kes aastaid vaid hamburgeritest ja krõpsudest elanud, peavad koolitoitu solgiks ja neid ei õnnestu lõunalauda meelitada ka tasuta toiduga.

“Kõik algab kodust, sest kui laps koolis esimest korda maksakastet näeb, siis ta seda tavaliselt maitsta ei julge, räägitagu tervislikkusest nii palju kui kulub,” väitis Aia. Ainuke toit, mida peaaegu kõik sallivad, olevat hakkliha- või vorstikaste makaronidega. Söökla juhatajat kurvastas ka paljude laste hoolimatu suhtumine toidusse, sest iga lõuna ajal tuleb väga palju jääke minema visata. Paljud noored ei söö liha, paljud köögivilju ja salateid.

> Loe edasi