Noorte raskusi kinnitavad kõigepealt teadusuuringud. Näiteks Rootsi statistikaamet uuris vanurite ja noorte heaolu aastatel 1980–2003 ning jõudis järeldusele, et iseseisva elu alustajad kannatavad raskuste tõttu alates 1990. aastatest üha enam peavalu, rahutuse, unetuse ja hirmuhoogude käes.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Unclee Amerique
Kui vanurid elavad Põhjamaades aina kauem ja paremini, tõstab noorte seas viimase paari aastakümne j...
uudu
Eeesti pole Põhjamaa elik Skandinaavia. Ega saa selleks ka kunagi saama.
Võime vahetada hümne, teh...
|
|
Pensionärid seevastu muutuvad aina kõbusamaks tänu meditsiini edusammudele ja riigi toetusele. Tööaastad selja taha jätnud käivad meelsamini jooksmas, jalutavad ja suudavad rohkem käia treppidest. Parem elujärg peegeldub ka arvudes – aastatel 1980–2003 pikenes naiste eluiga 3,5 ja meestel 5,1 aastat. Keskmine eluiga on Rootsis 80,5 aastat.
Tervislik toiduplaan Muret inimeste heaolu pärast – ebatervislik toitumine, vähene liikumine ja ülekaalulisus – tunnistasid kuu algul Kopenhaagenis Põhjamaade tippkohtumisel ka Soome, Norra, Rootsi, Taani ja Islandi ministrid. Norra tööministri Bjarne Håkon Hansseni sõnul on uuringutest näha, et noored ei ela ebatervislike eluviiside ja stressi tõttu enam nii vanaks kui nende vanemad.
Näiteks on Põhjamaades üle 40 protsendi täiskasvanuist ülekaalulised, lastest 15–20 protsenti. Seejuures teevad eriti vähe sporti ja söövad palju rämpstoitu väikese sissetulekuga inimesed, eriti sisserändajad – vaba aja veetmine on kallis, nagu ka tervislik toit. Suurepärane võimalus inimeste elujärge parandada on nende toitumisharjumuste muutmine, leiavad Põhjamaade juhid. Selle asemel et nautida värsket ja tervislikku põhjamaist liharooga – näiteks traditsioonilist marineeritud grööni muskusveiseliha –, keedab põhjamaalane spagette – kiiresti ja taskukohaselt.
Veelgi taunitavam on see, et inimesed ei tea enam, kust toit nende lauale jõuab ning kuidas on seda kasvatatud. Oluline on teada, mida ostukorvi panna, näitab Rootsi ajalehe Göteborgs-Postens uuring, millest selgus, et viis Göteborgi toidupoodides müüdavast kaheksast õunasordist sisaldas taimekaitsemürke.
Prantsusmaalt pärit õunasordis Granny Smith peitus aga nii palju putukamürki, et toiduinspektsioon ei oleks tohtinud seda üldse poodi lubada. Kallis tervis Seda, kui hea on puhas, värske ja loodussõbralikult kasvatatud kodumaine toit, kuulutavad nii kodus kui välismaal järgmisel kolmel aastal 46 miljonit Eesti krooni maksva projekti «Uus põhjamaine toit» saadikud. Teiste seas ka Rootsi tuntuim telekokk Tina Nord-ström. Kuid ka Nordström tõdes, et kodumaise tervisetoidu eelistamine tähendab rahakoti kergendamist. Ökotoidu teeb kalliks väikestes kogustes tootmine ja poodidesse toimetamine. Kas teate? Positiivne nägemus soomlaste, rootslaste, taanlaste, norrakate ja islandlaste elustiilist ja toitumisest aastal 2021. • Vähemalt 70 protsenti üle kümneaastastest inimestest sööb päevas 500 grammi või rohkemgi juur- ja puuvilju. • 70 protsenti inimestest sööb kaks korda nädalas lõunaks kala või kalast tehtud tooteid. • Vähemalt 75 protsenti täiskasvanuist teeb päevas pool tundi või rohkem trenni. • Tüsedate või ülekaaluliste laste ja noorte hulk on langenud vähemalt 50 protsenti võrreldes praegusega. Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu
|
