Une üldteada funktsioone on sorteerida ja salvestada mällu talletatud infot. Saksamaa Lübecki ülikooli teadlane Jan Born otsustas uurida, kas selles protsessis mängivad juhtrolli spetsiifilised ajukemikaalid (nn neuromodulaatorid) või hoopis magava aju elektriline aktiivsus (ostsillatsioonid), kirjutas ajakiri Nature.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | R.Ott
Oli see alalis või vahelduvvool? Kui see oli alalisvool, siis kas seda anti mingite impullssidena? L...
|
|
Aju elektrilised võnked on eri unestaadiumis erinevad. Nn kiire une staadiumis on ka ostsillatsioonid järsemad ning sügava une staadiumis aeglasemad. Born viis läbi katse, kus palus 13 meditsiinitudengil jätta enne uinumist meelde 46 sõnapaari. Magamise ajal ühendati tudengite kolbaga elektroodid ning sügava une staadiumide ajal stimuleeriti nende aju nõrga elektrivooluga. Iga selline elektrilöök kestis viis minutit. Tudengitel lasti seejärel magada rahus hommikuni ning siis paluti neil meenutada õhtul õpitud sõnapaare.
Katsealused tudengid, kes õhtul olid suutnud meelde jätta keskmiselt 36,5 sõna, tulid hommikul lagedale keskmiselt 41,2 sõnaga. Seevastu kontrollgrupi tudengid, keda öö jooksul elektriga ei kiusatud, olid õhtul mäletanud 37,4 sõna ja suutsid hommikul meenutada 39,5 sõna. Seega tundus, et aju elektriline stimuleerimine sügava une staadiumis aitab tõepoolest mälutegevusele kaasa, järeldas Born. Elektrivoolu rakendamine teiste unefaaside ajal või hommikupoole ööd niisugust tulemust ei andnud. Katse kordamine kodustes tingimustes on siiski rangelt ebasoovitav, sest elektrivoolu võimalikud negatiivsed kõrvalnähud vajavad veel uurimist, hoiatas Nature.
|
