| Teadlased analüüsisid 38 000 aasta vanuse neandertallase luu DNAd ja võrdlesid saadud tulemust inimese DNAga, kirjutab LiveScience. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Sljapa
Kas mitte inimese ja sea geenide erinevus ei olnud mitte vaid 3%? Kusagilt miskit taolist tuleb ette...
Heiti
kui sa, eelmine postitaja, loeksid raamatut "Out of Eden" siis sa üllatuksid kindlasti rõõmsalt. Ses...
|
|
Võrdluseks, inimese ja šimpansi geenid kattuvad ainult 95 protsendi ulatuses. Avastus tehti juhuslikult neandertallaste kogu genoomi kaardistamise käigus ja uurimismaterjalina kasutati Horvaatiast ühest koopast leitud täiuslikult säilinud luud. «Oleme neandertallaste genoomi uurimisega alles alguses. Säilinud luude DNA uurimine on nagu ajamasina abil ajas tagasi minemine ja annab meile bioloogilise vaatenurga, mida tavapärastest arheoloogilistest leidudest välja lugeda ei saa,» sõnas uurija Edward Rubin. Fossiilsed leiud on näidanud, et neandertallased olid oma kehaehituselt rohmakad isendid, kellel oli madal laup, tugevad kulmukaared ja ettetungiv lõug. Neandertallaste DNA uurimine võib edaspidi anda pildi ka nende silmavärvi, juuksevärvi, intelligentsuse ja keelekasutuse kohta. Neandertallaste genoomi uurimine kinnitas teooriat, et pärisinimestel ja neandertallastel oli ühine eellane. Need kaks gruppi eraldusid ühisest esivanemast 400 000 – 500 000 aastat tagasi. Pärisinimesed ja neandertallased eksisteerisid mitutuhat aastat koos, enne kui viimased 30 000 aastat tagasi välja surid. Arvatakse, et homo sapiensi intelligentsus aitas neid paremini keskkonnaga kohaneda ja selle tõttu ellu jääda. «Edasised uuringud annavad vastuse sellele, mis oli ikkagi nende kahe grupi erineva arengu põhjuseks. Inimesed läbisid oma viimase 400 000 aastase arengu jooksul mitu erinevat etappi,» ütles Chicago ülikooli uurija Jonathan Pritchard. Pritchard jätkas, et inimeste ja neandertallaste genoomi võrdlevad uuringud annavad vastuse geneetilistele muutustele, mis toimusid inimevolutsiooni viimasel astmel. «Nendertallaste geneetiline kood peidab endas Homo sapiensi geneetilise koodi mõistmise võtit. Selle lahtimuukimine võib anda vastuse, kuidas järgneva 50 aasta jooksul võib inimese keskmise vanuse kasvatada 100 eluaasta peale,» lisas teadlane. Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
