Reis

Matkaguru ja alpinismitreener Üllar Põld aga paneb kõigile südamele, et matkamisel ei tasu alustada ekstreemsete elamuste jahtimisega, vaid algust tuleks teha suvel, mil olud kergemad. Kogemuste ja huvi kasvades võib liikuda järjest keerulisemate matkaliikide suunas.

VIIMASED KOMMENTAARID iiv Tubli, tubli Üllar -  õiget asja teed! Teised kommentaarid

Küljealune olgu soe ja kuiv

Nõmme Matkapoe müügijuht Pille Tamkõrv tõdeb, et matkavarustuse soetamisel tehtav väljaminek on küll soliidne, kuid tõsised matkajad teavad, et matkal ei saa ühegi asja pealt koonerdada. «Üks neist asjadest on öine hea uni. See aga tähendab eelkõige sooja küljealust ja temperatuurile vastavat magamiskotti,» rõhutab ta. Tõsine matkaja oskab väärt varustust hinnata ning tahab olla kaitstud ka kõige ekstreemsemates oludes: tuules, vihmas, külmas ja tuisus.

Kuigi sügistalvise matkamise puhul pisiasju ei ole, algab kõik õigesti valitud matkajalatsitest ja riietusest. Kel kavas aga mitmepäevane matk, vajab kindlasti ka ulualust – telki, sooja magamiskotti, termomatti ja kõige vajaliku pakkimiseks ka seljakotti.

Termomatte on nii rulli keeratavaid kui ka kokku lapatavaid, need on kerged ja ruumiline struktuur tasandab hästi ka maapinna konarusi. Termokile, mis on kokku pandult väike nagu taskurätt, on talvisel matkal samuti asendamatu – kaalult kerge, aga toimelt tõhus.

Talvepakaseski soojust hoidvad magamiskotid jaotuvad temperatuuride järgi, alates mõneteistkümnest kuni paarikümne miinuskraadini välja. Ka hinnad varieeruvad viiesajast kroonist kuni kolme ja poole tuhandeni välja.

Talvine magamiskott peaks ideaalis olema sulgedest, see on soe ja kerge ning võtab pakituna vähe ruumi. Samas vajab sulekott õiget hooldust, pesuvahendit ja kloppimist. Mida rohkem on sulgede vahel õhku, seda soojem on magada.

Valmistatakse ka sünteetilisi kiude sisaldavaid magamiskotte, mille temperatuuriomadused jäävad natuke alla sulekoti omadele, kuid neid on oluliselt lihtsam hooldada.

Pikk pesu ihu ligi

Magamiskotis magatakse hoolimata välistemperatuurist vaid ühe kihi riietega. Kindlasti peab talvisel matkajal olema kaasas paar vahetuspesu, sest aktiivsel liikumisel seljas olnud riietega magama ei minda. Kuigi ka spordipesu hoiab naha kuiva, juhib aurustunud higi kiirelt ära, laseb kehal hingata ja peab hästi sooja, soovitatakse uneajaks pesu vahetada.

Pikk aluspesu võib olla sportlikust soojem ja strateegilised kohad, nagu näiteks liigesed ja alakeha, isegi topeltsoojustusega. Selline pesu sobib hästi ka neile, kel tuleb metsas kauem ja mitte eriti aktiivselt liikudes viibida (näit jahimehed, loodusfotograafid, loomade või lindude vaatlejad).

Esiemade kombel villaste sokkide ülistajad võiksid avaramalt ringi vaadata, sest materjalid ja sokkide omadused on oluliselt muutunud. Head matkasokid on pika säärega, topeltpehmendusega ja mitte eriti paksud, kuid kannatavad välja kuni kolmkümmend külmakraadi. Lambavillaste sokkide suurimaks miinuseks on teravad kiud, mis kipuvad «ära sööma» moodsate matkasaabaste sees oleva membraani.

Matkasaapad, mis tunduvad peale vaadates külmad ja kõvad, on tegelikult jalatsitööstuse viimane sõna. Paljukiidetud Gore Tex materjal on membraan, mis teeb saapa veekindlaks, kuid samas laseb jalal hingata. Heal saapal on tugev ja jäik tald, millega jalg väsib palju vähem kui pehme tallaga jalanõus. Ka peab saabas olema nii kõrge, et kataks hüppeliigese.

Talvesaabastel on libisemist takistav tallamuster ja on mudeleid, millel on all spetsiaalsed lumenaelad. Soojust annab saapale voodri vahel olevad isolatsioonikihid, mis teevad saapa õhukese sokiga kantavaks isegi talve. On olemas ka spetsiaalsed lumetallad libisemise vastu ja säärekatted, mis kaitsevad lume saapasse mineku eest.

Talvise telgi puhul tuleks silmas pidada eelkõige õigesti valitud materjali ja telgi suurust. Materjal ei tohi muutuda külmaga rabedaks – seda on Põllu sõnul kohe isegi silmaga näha. End suvise telgiga talvistes oludes proovile panna ta ei soovita.

Talviseks telgiks soovitab Põld valida alumiiniumist kaartega telgi, mis peab lume raskusele paremini vastu kui fiiber ja kannatab külma. Oluline on ka nn lumepõll ümber telgi, mis hoiab tuisuga ära lume kuhjumise sise- ja välistelgi vahele.

Kindlasti peab ka talvisel telgil olema tuulutusava, sest kui telk on halvasti ventileeritud, koguneb väljahingatud aur härmatisena telgi laele ning teeb telgi raskeks ja niiskeks.

Hinnatud on ka nn tunneltelgid, mille eeskoda tagab isegi halvimate ilmaoludega mugava toiduvalmistamise võimaluse. Kuid nende häda võrreldes kuppeltelgiga on see, et nende otsad vajavad kinnitamist, ilma selleta need püsti ei seisa.

Alati tasub uurida ka telgi veepidavust. «Piisab, kui jätta meelde number 2000, see tähendab, et kui ööpäeva jooksul langeb ühele ruutsentimeetrile veesammas koguses 2000 mm, jääb teie telk kuivaks. Parimad telgid peavad vastu 5000 kuni 10 000 mm veesambale,» toob Põld näite.

Seljakott olgu mugav

> Loe edasi