Kinnisvara
 |
Majaühistu liikmete kiusu tõttu võib jääda katus parandamata (5)
17.11.2006 12:04
Korteriühistu
käekäik sõltub juhatuse ja elanike koostööst, sest seadus annab elanikele palju
võimalusi ühistu tegevuse vaidlustamiseks.
|
| |
|
|
Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees |
|
|
Kus
ollakse üksmeelsed, seal sujuvad remonditööd paremini ja närvikulu on väiksem,
kirjutab SLÕhtuleht.
«Meie korteriühistu asutati kaheksa aastat tagasi suure hurraaga, sest tore
on ju ühistu nime kanda,» räägib Jaanus Tihanov, Tartus Turu 7 asuva
korteriühistu endine esimees. Ettevõtlusökonoomikat õppinud mees oli ühistu eesotsas kolm aastat
ja pani selle ameti maha tänavu septembris.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | huviline
Tekkisid mõned küsimused: kui palju autosid mahub 60 krt. elamu akende alla?
Kui 500 kr. tasujaid ...
yhistu
kusjuures ma kah arvan, et pensionärid pole erilised agitaatorid vms. pigem on noorematega probleeme...
|
|
Las teevad ümber!
Tänapäevane ühistu esimees ei käi mitte haamriga ringi ega kopsi majas
väikseid parandustöid teha, vaid tema ülesanne on kalkuleerimine, majanduskava
paikapanek ja kahtlaste rahaliigutamiste kaotamine. Et seda saaks teha, peaks
ühistu andma oma juhatusele mõneks ajaks usalduskrediidi. Turu 7 ühistu juhatusele
seda stardiaega ei antud.
«Mõned ühistu liikmed töötasid pidevalt räigelt
vastu,» nendib Jaanus Tihanov, kes oma sõnul ei võtnud välja isegi oma 1300-kroonist
esimehe kuupalka. Esimene, mille ta valmis tegi, oli majanduskava.
Seejärel esitles ühistu koosolekul
seda kahekuulise töö tulemust ja teatas, et segase ja ebatäpse üldhalduskulu 5
krooni ruutmeetrilt asemel tuleb moodustada eraldi remondifond 5 krooni
ruutmeetrilt ja halduskulud täpsemalt piiritleda. «Kohe teatas üks
korteriomanik, et selle eelarve järgi nad küll elama ei hakka, ja üleüldse,
miks ei ole see ja too kulu eraldi reana lahti kirjutatud, las teevad ümber!»
kirjeldab Jaanus Tihanov koosolekul kõlanud absurdini välja jõudnud
mõtteavaldusi. «Majanduskava ei suvatsetud isegi korralikult läbi lugeda,
lihtsalt hakati vastu töötama.»
Autoomanikud ja pensionärid
Teiseks tüliõunaks sai hoovis parkimine. Ühe vihmase suvega muutsid murul
parkivad autod kogu hoovi mudabasseiniks. Juhatuse otsusega pandi väravale ette
uus lukk ja lubati edaspidi hoovis
parkida vaid neil, kes olid esitanud kirjaliku avalduse ja maksnud 500 krooni
aastamaksu.
Selle raha eest pandi õue valgustust juurde ja paljundati
lukuvõtmeid, kevadel tuli ka autorataste rikutud muru tasandada, ega muuks
jätkunudki. Selle peale tõstsid autoomanikud häält, et Annelinnas pole kusagil
parkimistasusid, miks nemad peavad maksma. Neile oponeeris pensionäride
huvigrupp, kes leidis, et autoomanikud võiks valgustuse ja lukuvahetuse niisama
kinni maksta ja siis oma autod sootuks hoovist eemale hoida.
«Lõpuks ei jäänud muud enam üle, kui majanduskava üldkoosolekul vastu võtta,
et saaks hakata lagunevale majale remonditööde pakkumisi võtma. Valesti
parkijaid hakkasime hoiatama suuliselt ja panime ka autode kojameeste vahele
kirju. Paaril korral proovisime kutsuda isegi politseid, aga sealt vastati
meile lõpuks juba päris tüdinenud häälega, et nemad eravalduste probleemidega
ei tegele. Valesti pargitud auto teisaldamine olevat liiga keeruline
protseduur,» kommenteerib Jaanus Tihanov SLÕhtulehele. Autoomanikelt aga sai juhatus seepeale isegi vägivallaähvardusi.
Olles kolme korteriühistu esimehena töötatud aasta jooksul seadusi lugenud
ja juristidega nende tõlgendamist arutanud, on ta veendunud, et kiusu ajavate
ühistuliikmete vastu pole juhatusel suurt midagi ette võtta.
Suvaline ühistuliige võib mitteerakorralise töö eest maksmise vaidlustada.
«Näiteks – juhatus laseb kinni maksta lekkiva katuse parandamise. Mõni esimese
korruse elanik võib makse vaidlustada, kuna temal polnud seda teenust vaja.»
Mida saab juhatus teha? Oodata, kuni katus lõpuks läbi mädaneb, et
parandamise vajadus muutuks erakorraliseks. Või kutsuda kokku erakorralise
koosoleku, kuhu kogemuste järgi ilmuvad kohale vaid üksikud.
Kui lõpuks õnnestub liikmed kokku saada ja otsustatakse anda luba katuse
parandamiseks, siis saab teha remondifirmadele tööpakkumised. Kui neilt on
vastused saadud, siis kutsuda kokku uus koosolek, kus sobiv pakkumine
kinnitatakse. Nii kulub nädal nädala järel, ent katus muudkui mädaneb.
«Liiga palju jäetakse praegu seaduses majasiseseks lahendamiseks.
Demokraatia on hea, aga ainult siis, kui ühistu liikmed saaksid aru, et peale
õiguste on neil ka kohustused,» leiab Jaanus Tihanov. «Näiteks kohustus teha
maja remondifondi makseid ja teatada politseisse, kui nähakse mõnd rullnokka
haljasalale sõitmas. Meil näägutati selle asemel juhatuse kallal.»
Toimetas Kaire Uusen, PM online |
|
|
|
|
| | | Tarbija24 avalehe uudised |
|
|
Kaebusteraamat
Reklaam
|
