|
Rakveres asuva Juku mänguasjakeskuse teenindaja Anne Teras rääkis Virumaa
Teatajale, et laste mänguasjaeelistused muutuvad oluliselt vastavalt sellele,
milline multikas või film parasjagu kinos või teleekraanil jookseb.
«Pärast seda, kui linastus «Kariibi mere piraadid», nõuti palju kõike
piraatidega seonduvat, näiteks piraadilaeva ja aardekirstu,» rääkis Teras
Populaarsed kaardimängud
Praegu on suur minek «Yu-Gi-Oh» mängukaartidel, mis on tehtud Jaapani
samanimelise multifilmisarja põhjal. Tegemist on strateegilise kaardimänguga,
milles pannakse võhikule ülikeeruliste reeglite järgi võitlema koletised ja
sõdalased.
«Poisid on nende reeglitega väga hästi kursis, pole mingit probleemi. Käiakse
muudkui aga uusi kaarte ostmas,» ütles Anne Teras.
Samas maksab kaardipakk 208 krooni, mis pole sugugi väike väljaminek.
«Tundub, et lapsed saavad tänapäeval suuremaid taskurahasid kui kunagi varem,»
rääkis Teras. «Laps tuleb sageli, 500kroonine näpus, ja ostab endale mõne kalli
mänguasja. Kui mina väike olin, oli selline asi välistatud.»
Väga hästi sobivad lastele karaokeaparaadid, millest ühesse saab panna
kasseti ja teise CD. Viimase puhul lükkad CD karaokemasinasse, haarad mikrofoni
ja laulad kaasa, kusjuures tehniliselt on süsteem nii peeneks aetud, et
mikrofonil saab isegi helitugevust muuta.Poiste seas on järjekindlalt
populaarsed kõikvõimalikud puldiga sõidukid, keskaegsete rüütlite, draakonite ja
võluritega võitlusmängud ning loomulikult erinevad ehituskonstruktorid ja
-klotsid.
Väikeste tüdrukute meeli erutavad aga üle kõige kaunid, üleni mukitud ja
arvukate aksessuaaridega varustatud printsess-nukud: igipopulaarsest Barbie’st
on praegu isegi rohkem nõutud Bratzi nukud mitmes variatsioonis.
Õnneks on igasuguste uhkete ja moodsate mänguasjade kõrval Anne Terase sõnul
endiselt hinnas ka lauamängud, mille seas jagavad esikohta jätkuvalt «Monopol»
ja «Alias».
Samuti on populaarsed erinevad mälu treenivad lauamängud nagu “Eesti
mälumäng”, mis sisaldab 2400 Eestit ja eestlust puudutavat küsimust mitmest
valdkonnast, nagu ajalugu, kultuur, loodusteadus, geograafia, sport ja
varia.
Sarnane «Maailma imed» paneb mängija teadmised proovile maailmas tuntud ja
vähemtuntud vaatamisväärsuste vallas. Sellised lauamängud on sobilikumad küll
siiski vanematele lastele ja täiskasvanutele.
Ka lauamängude tegijad käivad viimaste moeröögatustega kaasas: pärast
ülimenuka «Da Vinci koodi» linastumist ilmus mäng «Kristallkood», kus tuleb
väikeste tahvlikeste abil lahendada salapärane kood ja koguda võimalikult palju
kristalle.
Rakverest pärit lapsevanem Raili Antonov ütles, et valib oma lapsele
mänguasja selle järgi, mida viimane parasjagu ihkab. «Praegu on tal suur
ehitamisbuum, puuklotsidest tornid ja kirikud kerkivad kodus üksteise järel,»
rääkis Antonov, kes püüab keskmiselt kord kuus võsukest mõne uue mänguasjaga
üllatada. «Umbes 50 krooni kuus pole minu arvates palju, et lapsele vaheldust
lubada, aga kalleid mänguasju küll niimoodi osta ei jaksaks, tegelikult pole
seda ju vajagi. Tähtis on hoopis lapsega koos mängida ja näidata talle asju,
mida olemasolevate mänguvahenditega veel teha saab.»
Palju pole oluline
Tallinna ülikooli Rakvere kolledži loengutsükli «Mäng ja lapse areng» lektor
Lehte Tuuling ütles, et oluline pole mänguasjade rohkus, vaid need peaksid
võimaldama areneda. «Kui lapsel on liiga palju mänguasju, siis tema tähelepanu
hajub, ta ei õpi põhjalikumalt keskenduma ega suuda oma fantaasiat hästi
rakendada,» rääkis Tuuling. «Kui laps teab, et ta võib kogu aeg endale uue
mänguvahendi saada, siis ei õpi ta oma asju ka hindama ega väärtustama.»
Tuulingu sõnul pole mänguasja välimus oluline, tähtis on, et see oleks mitmeti
kasutatav. «Näiteks kui lapsevanem ostab oma väiksele tütrele nuku, siis peaks
last suunama ja näitama talle, mida kõike saab sellega teha - näiteks riidesse
panna ja riidest lahti võtta, seletada, et nukul võib olla mitu ametit jne,»
rääkis lektor.
Väga oluliseks peab Tuuling mänguvahendeid, mis võimaldavad lapsel palju
liikuda, näiteks hüppenöör, pall, väike ronimisredel, pugemisnurgake jms.
Arendavad on ka lauamängud, mille kaudu on võsukestele võimalik õpetada
väärikat võitmist ja kaotamist. «Lauamäng toob pere kokku. Ükski mäng ei asenda
lapsevanemat, kes peaks üritama võimalikult tihti lapsega koos mängida,» ütles
Tuuling.
Tema sõnul on teine kuni neljas eluaasta lapse elus korraharjumuste
kujunemise aeg ning just siis on oluline, et ümbrus oleks korras: pärast
mängimist tuleb mänguasjad kokku korjata ja oma kohale panna. |
