|
Kui kõik need miljonid, mis on kulutatud eheda eesti toidu reklaamimisele,
selle visuaalse identiteedi kuvamisele või mahukate arengukavade
väljatöötamisele, läinuks kohaliku mahepõllundusturu loomisse, saanuks Tõstamaa
valla Tõhela küla Köössa lihaveisekasvatustalu peremees täna juba kärutada
loomad tapale üksnes keemiavabas keskkonnas kasvanud veiseid töötlevasse
lihakombinaati.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | TALUNAINE
Saaremaa lihakombinaat omab õigust tappa maheveiseid.Kui Rakverest saab 30 EEK kilost on hästi,mina ...
maheliha
See, et mahetalunik patustab, on suht vähe tõenäoline. Asja hoiab kontrolli all naabrivalve. Kadedus...
|
|
«Muidugi on mul kahju väärt lihaveist müüa Rakverele 30kroonise
kokkuostuhinnaga,» nentis Köössa peremees Marek Salk. «Ent olen sunnitud seda
tegema, sest mahedalt toodetud lihale Eestis turgu ei ole.»
“Oleks” on paha poiss
Salk arvutas, et kui tavameetodil kasvatatud looma liha kilohind kõigub
turgudel-kauplustes 60 krooni piiril ja Rakvere küsib pakendatud lihaveise liha
kilost 130 krooni, müüks tema oma toodangut nende vahele jääva hinnaga. Kuigi
mahetoode vääriks tema sõnutsi kõrgemat hinda Rakvere pakendlihastki.
Salga arvamust mööda pole enamiku rahva elujärg kahjuks nii kõrge, et liha
kilohind rolli ei mängiks, ja liiast on loota inimeste teadlikkusele tarbida
ainult puhtas looduses kasvatatut.
Esivanemate Köössa talus neli aastat tagasi mõne veisega
mahepõllumajanduslikule lihaveisekasvatustalule aluse pannud Salk karjatab nüüd
pooltsada herefordi ja limusiini. Maad on talu kasutuses 150 hektarit ja
talumehe väitel võimaldaks see suurendada karja paari-kolmekümne pea võrra.
Tõhela küla teine mahepõllumees, Agriculture ASi tegevjuht Tõnu Salu
tunnistas, et tema toodab 400 hektaril teravilja ja kuna firma investorid on
välismaalased, läheb kogu saak Eestist välja. «Põhjus on lihtne,» sõnas ta.
«Siin pean mahetoodetud tera müüma tavatera hinnaga, ja miks ma peaksin seda
tegema, kui üle lahe hinnatakse mu kaupa märksa kõrgemalt?»
Üks pole tegija
Mahetootjate ühing Pärnumaa Mahe, mille asutamisel nädalapäevad tagasi osales
seitse tootjat, on oma põhieesmärgiks seadnud mahetootjate ühendamise võitluses
keemiavaba tootmise, ehedate toodete turustamise ja töötlemise eest.
Ühingu tööd korraldab kolmeliikmeline juhatus, Tõhela meeste Salga ja Salu
kõrval on juhatuse esimees Maret Soosalu, Audru kandi talunik.
Soosalu ütles, et ühingu uks on avatud igale tulijale, sest probleemid on
ühised. «Üks pole tegija, kuid hulgakesi suudame jää liikuma lükata,” märkis ta.
“Pole ju mõtet kuulutada sõda keemiale, kui väärt toodet pole kusagil turustada
ja ostja huvi eheda toote vastu on enam kui leige.»
Mahetootjate üleriigilises registris on 1173 tootjat, neist 91 tegutseb
Pärnumaal.
Tootjaist 722 tegeleb taime- ja loomakasvatusega, üksnes taimekasvatajaid on
446 ja loomakasvatajaid viis.
Põllumajandusministeeriumi koostatud ja eelnõuks saanud mahepõllumajanduse
arengukava järgi täidavad mahetooted 2013. aastal Eesti toiduturust kolm
protsenti.
|
