Klounid teavad ja soovitavad: naermine teeb tervemaks. Foto: EPA

«On kindlaks tehtud, et juba väikseimgi naer on tervisele kasulik, isegi see, kui suunurgad on lihtsalt ülespoole,» rääkis naerujooga juhendaja Helje Kasearu SL Õhtulehele.
Ülemaailmne naerujooga ehk Hasya jooga liikumine sai alguse Indiast 1995. aastal, kui Mumbai arst Madan Kataria avastas regulaarse naeru positiivse mõju inimeste vaimsele ja kehalisele tervisele.

Koos naisega töötas ta välja naerujooga meetodi – hingamis- ja liikumisharjutuste seeria, mis õpetab keha naerma sõltumata sellest, kas parajasti nalja saab või mitte, kirjutab SL Õhtuleht.

«Naerujooga tunni eesmärk on – nagu teistegi teraapiate puhul – vabaneda pingetest,» ütleb juhendaja Helje Kasearu. Ta on vastavaid tunde teinud aasta jagu, siiani enamasti firmadele tellimuse peale. Kuid nüüd kavatseb ta komplekteerida grupi, kes hakkaks regulaarselt naermas käima. Sest just regulaarne naer aitab vabastada pingetest ja keha ning vaimu värske ja terve hoida.

Helje ütleb, et tunnis tekitatakse erinevate soojendus-, naeru-, liikumis- ja süvahingamisharjutuste abil endale rõkkav naer ja nakatatakse sellega üksteist.

«Naer on ju väga nakkav. Tunni lõpus on veel vabanaer ehk naerumeditatsioon, mida on hea teha selili lamades,» räägib Helje. «See on kõva häälega, südamest tulev naer. Naeru energial on suur tervendav jõud. Naer aitab kinnijäänud negatiivsel energial vabaneda ning selle õnneliku positiivse energiaga asendada.»

Joogajuhendaja sõnul on naerust kasu eelkõige hingamissüsteemi haiguste puhul. See mõju on kohe tunda. «Mul oli grupis inimene, kel oli bronhiit, ja pärast tundi tuli ta tänama, et tal on palju kergem hingata,» räägib Helje ja lisab, et samas aitab naer masseerida siseorganeid ja kõhtu, seega mõjub ka seedimisele soodsalt. (Seda muidugi juhul, kui söandatakse rõkkavalt naerda – et keha hakkaks rappuma ja värisema.)

Treeneri sõnul on naerujooga raskeim punkt see, et inimesed ei julge vabalt naerda.

«Pannakse käsi suu ette ja hoitakse end tagasi. Aga meie lõhume tunnis need barjäärid, lõhume oma ego,» räägib ta ja lisab, et kui grupis on mõni hea naerja, on treeneril oluliselt lihtsam tundi läbi viia. Sest naer on ju nakkav.

Helje kinnitusel pole midagi aga katki ka siis, kui inimesel on esialgu hirm valju häälega naerda.

«On kindlaks tehtud, et juba väikseimgi naer on tervisele kasulik, isegi see, kui suunurgad on lihtsalt ülespoole,» ütleb lõbusa ala treener Helje.

Ja ei tasu arvata, et kui pole naerutuju, siis ei saa naerujooga tundi minna. Vastupidi. Just siis tulebki minna. «Naer aitab ka suhteid parandada. On ju ammu teada, et naer ja naeratus on kehakeeles selged sõpruse ja headuse märgid,» sõnab Helje.

*Kaks minutit naeru vastab 45 minuti pikkusele täielikule lõdvestumisele.

*Naer tugevdab immuunsüsteemi ja aitab olla tervem.

*Naer vähendab stressi. 10–20minutine naeruseanss alandab stressihormoonide taset.

*Naer kaotab hirmu ja vabastab meid muretsemisest.

*Naer on suurepärane valuvaigisti – soodustab «õnnehormoonide» endorfiinide (mis on keha loomulikud valuvaigistid) teket.

*Kümme minutit naeru võtab valu kaheks tunniks.

*Naer tervendab südant ja treenib südamelihast.

*Naer parandab kopsude tööd (puhastab ja tugevdab kopse), kiirendab ainevahetust ja seedimist.

*Naerdes laienevad veresooned ning paraneb organismi vere- ja hapnikuvarustus, sest me hingame sel ajal sügavalt sisse.

*Naer paneb pumbana tööle diafragma, mis ergutab südame, mao ja soolte tööd.

*Naer teeb naha ilusamaks.

*Naer aitab vormis püsida.

*Naer rikastab aju hapnikuga ja aitab selgemalt mõelda.

*Naer aitab olla loovam, töötada rohkem ja tunda end seejuures paremini.