Vana rohekashall talumaja asub kõrgel mäekünkal, mida ümbritseb avar ja korralikult niidetud aialapp. Viimasele lisab vürtsi perenaine Aino kujundajakäsi – kiviaiajupid, kiviktaimlad ja hulk metsast koduõuele tassitud põnevaid jändrikke.

Lisaks elumajale kõrgub krundil kaks ehtsat savimaja – laut ja kuur. Majadekompleksi all orus sillerdab aga kaks tiiki, millest ühe kaldal kükitab vana, kuid palju mahutav suitsusaun. Ning kui tavaliselt tervitab maal tulijaid koer, siis Hällümäel annab võõraste territooriumile saabumisest märku laudast kostev valjult nõudlik «mää-mää-määä!!!» Lähemal vaatlusel selgub, et lisaks kisavale kitsekarjale seisavad lauda tagaosas vaikselt ja väärikalt veel kaks hobust. Räästa alt pesast aga piiluvad välja pehmesulised pääsupojad.

Kui Aino ja Valdur 1975. aastal talukoha ostsid, oli seal kogu maa sööti jäänud. Õue piirasid hiiglaslikud kuusehekid, aga neist on kauni iluaia kujundamisel isegi abi olnud. Nimelt nudis Aino kuused lühikesteks haralisteks juurikateks ja lasi ära kuivada, nii et nüüd näevad vana heki jäänukid väga dekoratiivsed välja. Perenaine on nende najale pannud kasvama ronitaimi ning ülemistele okstele riputanud näiteks kividega täidetud korvikesi.

«Kivid on minu lemmikud,» räägib Aino. See seletab, kuidas on Hällümäe talu põlispuude ümber tekkinud kiviringiga ümbritsetud peenrad, paljud väikesed kiviktaimlad ning -aiajupid. Põlispuude ümber lillede kasvatamine on Aino sõnul päris keeruline – tuleb pidevalt jälgida, et seal oleks piisavalt viljakat mulda, sest puujuured imevad palju toitaineid ära.

Kiviaiad on aga Aino erilised lemmikud ning kui ta leiab, et kuhugi oleks jälle tarvis jupp aeda ehitada, pöördub ta palvega Valduri poole, kes siis ehitusmaterjali hobuse ja vankriga talu lähedalt põldude äärest kohale veab.

Lisaks kividele torkavad Hällümäel silma huvitavad puust jändrikud, mida Aino ise metsas otsimas käib. Toob koju ja sobitab neid juba varem korjatud metsaandidega, vahel köidab pisut nööriga või paneb mõnele puunupust silma pähe – nii ongi aeda tekkinud näiteks draakon, paabulind, sookurg, põder ja paljud muud toredad looduse imeteod. Suitsusauna kaldal aga valvab kaabuga saunavalvur.

Kuigi Aino aias jagub kohta mitmele kiviktaimlale, ei pea maalähedase suhtumisega perenaine lilleliikide tundmist aianduse juures kõige tähtsamaks. «Mulle pole oluline, mis ta nimi on, ostmise järel ehk mäletan, aga pärast enam mitte,» räägib Aino muheledes. «Peaasi et kasvab.»

Aias on esindatud mitmed lihtsad, kuid ilusad taimed – kukehari, mägisibulad, kressid, alpi elulõng, mäginelgid. Aino oskab lilli kenasti paigutada – näiteks on ta eelmisest omanikust järele jäänud koerakuudi katusele istutanud kressid ning suitsusauna kõrvale meisterdanud puidust romantilise lillevankri. Kuna maja taga juba kasvas üks kadakas, mis sinna väga hästi sobis, tõid Helmid metsast talle seltsilise. Et metsas kasvav puu koduaias ellu jääks, tuleb ta istutada ilmakaarte suhtes täpselt samamoodi nagu metsas.

«Kompassiga määrasime metsas põhja poole kindlaks, sidusime paela külge ning istutasime selle poole aias ka põhja,» kõneleb Valdur.

Talumaadele jäävast kahest tiigist ühe on Helmid ise paisutanud, teise koha peal oli aga väike veesilm, mis lihtsalt süvendamist vajas. Suurema tiigi äärde ehitas Valdur vana traktoristi käest saadud BelarussMDZ 82 veljest hiiglasliku grillpaja koos eritellimusel sepistada lastud restiga, millel ka kõrgusi reguleerida saab. Grillagregaadi kõrval asub looduslik söögiplats puidust laua ja vanadest puukändudest taburettidega. Valdur selgitab, et kõik kuus kändu on lõigatud ühest jämedast haavapuust, mille kobras metsas langetanud oli.

Arhailist hõngu lisab Hällümäe talule veel eelmistest omanikest säilinud vanavara. Näiteks on siin Vastselinna mõsa kuulsa paruni Liphardi kaarik, mille Valdur lasi korda teha ja millega nüüd vahel küla peal lõbusõitu teeb. Talu abihooned on aga nagu muuseum – siit leiab käsikivi, linakolkimismasina ning mitmeid muid vanu tööriistu.