Tervis

Kukekannust, lampjalgsust ja valusaid varbaid saab vältida, kui käia sobivate kingadega, kuid kui häda siiski käes, võiks teha harjutusi ja kasutada tallatugesid, äärmuslikel juhtudel tuleb kõne alla ka operatsioon.

Virumaa Teataja intervjueeris Tartu Ülikooli dotsenti, ortopeedi Aalo Ellerit.

VIIMASED KOMMENTAARID oi aga pilt artikli  juures on väga hea pöid moonutab pöidasid ehk  pöidi Teised kommentaarid

Tartu Ülikooli dotsent ortopeed Aalo Eller, millised on inimeste jalgade põhihädad?

Põhihädad on pöiavõlvide – pikivõlvi ja ristvõlvi – lamenemine, ära vajumine. Väliselt on see näha nii, et kui ristvõlv vajub ära, hakkab suur varvas keerama teiste varvaste poole ja tuleb välja suur muhk. Enamasti on see naistel.

Kui vanaemal ja emal olid sellised jalad, siis suure tõenäosusega tulevad ka tütrel sellised jalahädad, kui midagi ette ei võta.

Kui juba soodumus on, siis kõige ohtlikum on esimene lõpuni kantud rasedus, sest hormonaalne tasakaal muutub ja enne sünnitust läheb sidekude lõdvemaks.

Suur kehakaal ja sidekoe nõrgenemine soodustavad pöiavõlvide äravajumist juhul, kui see varem oli pisut vajunud. Nii et beebi kõrvalt tuleb ka oma pöidadega tegeleda. Teha harjutusi ja kanda tallatugesid.

Pikivõlvi on kõige lihtsam selgitada nõnda: kui inimest selja tagant vaadata, siis kannakõõlus jookseb kandluu peale. Kandluu peaks olema sellega ühel joonel, aga kui kandluu hoiab väljapoole, on pikivõlv lamenenud.

Millest oleks pöiavõlvide lamenemise vastu abi?

Peaks olema õige jalats. Ristvõlvi lamenedes tuleb suur koormus jala esiosale, pöiale. Tuleks olla ettevaatlik kõrgete kontsadega, kas või tööjuures kanda vahetusjalanõusid, millel paari-kolmesentimeetrine konts.

Kellel on pikivõlvi lamenemine, ei tohiks kanda pehme tallaga jalanõusid, näiteks mokassiine ja plätusid, vaid tugevama tallaga kingi. On olemas ka muidugi tallatoed kinga sisse.

Nii et õige jalatsi valik on väga tähtis. Kingapoes tasub king võtta kätte – kontsast kinni ja tallast kinni ja püüda propellerisse keerata. Kui läheb üle 90 kraadi, siis ei sobi neile, kel pöiaga probleeme.

Kui varvas on juba kooldunud, on varbahoidjad, mis pannakse ööseks. Ja peab pöida võimlema, et pöialihased tugevneksid.

Millised harjutused teevad pöiale head?

Näiteks istudes võtta varvastega pliiatsit üles, et varbad läheks kokku nagu käsi rusikasse. Ja siis lahti lasta.

Või seista vaibal, jalad õlgade laiuselt ning tõmmata end varvastega mööda vaipa edasi.

Millega sportides arvestada?

Igaks spordialaks on oma jalanõud, seda ei tohi eirata: korvpalli-, jooksu-, vabaajajalats jne. Jooksujalats on näiteks tagant kõrgem, kuid kand ei ole külgedelt kaitstud ja tald ei ole sile.

Kas toss sobib koolilastel sisejalatsiks?

Kallimatel tossudel on võlvitoed olemas, kuid halb on see, et ta on umbne. Kui lapsel on jalavõlvis muutused, siis kirjutab ortopeed lapsele välja ortopeedilised jalanõud, mida saab ortopeediakeskustest soodustusega osta.

Mis on kukekannus?

Kukekannus on kandluule tekkinud oga. Talla all on tugev sidekoeline kelme, kui pikivõlv vajub ära, tekib kompensatsiooniks luuoga. Nii et jälle on tegemist võlvi lamenemisega.

Kas o-jalgsus ja x-jalgsus on päritavad?

O-jalgsus tekib elu jooksul eriti naistel ja tihti algab pöiast peale. Naljaga pooleks võib öelda, et pöiahädadega võib ka kiilaspäisuse ära tõestada. Tuleb hoolitseda pöidade eest, ja kui põlved hakkavad vajuma, siis ka nende eest – on spetsiaalseid tugesid.

Kui on natuke x-jalgsust, siis see isegi kaunistab minu meelest – vaadake, kuidas mannekeenid kõnnivad, nagu kurepojad. Aga kui see mõjub juba liigesele, läheb vaja korrigeerivat operatsiooni.

Kas on olemas päris tervete ja laitmatute jalgadega inimest?

On ikka! Aga selle eelduseks on muidugi geneetiline pagas, õige jalats alates lapsepõlvest. Varem sai noorem vend tihti vanema kingad, sageli oli nii, et see noorem vend sai ilusamad jalad, sest tema sai juba sissetallatud jalanõud ja ei pidanud oma jalgu vaevama.