|
Infotehnoloogia
arengut tähtsustavas Eestis on kodumaiste .ee-lõpuliste veebiaadresside
väljaandmise kord endiselt väga konservatiivne. Eestile viitava
internetiaadressi võib endale registreerida ainult siin tegutsev
juriidiline isik. Eraisik saab seda teha üksnes teise taseme domeeni
.pri.ee all, kirjutab Sakala. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Andres
mina kasutan juba ammu .com ja .eu doomeninimesid.
xxx
200-400 aastas?
muig, mu com domeen maksab aastas 110 krooni, lisaks tasuta e-post ja majutus
|
|
Registreerimine on tasuta, ent üldjuhul antakse iga taotleja käsutusse vaid üks domeen.Küllap
on rangeid reegleid kirunud paljud, kel oma kodulehe loomise mõte pähe
on tulnud. Samuti on senine domeenipoliitika peavalu valmistanud
ettevõtetele, kes mõnd kaubamärki sama nimega veebilehel reklaamida
soovivad. Lubadus pole täitunud Eelmise aasta lõpul
andis .ee tippdomeeni administraator Jaak Lippmaa Eesti Ekspressi
vahendusel teada, et jäik domeenipoliitika on muutumas. Domeen
kavatsetakse muuta tasuliseks ning selle hinnaks saab 200 - 400 krooni
aastas. Lisaks lubab uus poliitika .ee-lõpulisi domeene endale
registreerida piiramatult ning lõpetatakse vahetegemine eraisikute ja
ettevõtete vahel. Lippmaa arvas toona, et uued reeglid tehakse
teatavaks juba jaanuaris ning siis algab üleminekuperiood. Rohkem pole
reformist aga kuulda olnud. Domeeninimede registreerimisega
tegeleb Eestis Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet). Kui
sealsetelt ametnikelt pärida, kuidas reform edeneb, kuuleb vastuseks,
et nemad tegelevad pelgalt registreerimise, mitte reeglite
väljatöötamisega. Millal uus reeglistik kehtima hakkab, seda
EENet anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul ei tea ning kogu see
teema on administraatori pärusmaa. Administraatorid ehk Endel ja Jaak
Lippmaa jäävad aga Sakalale tabamatuks. Plaan pole kadunud
EENeti nõukogu liikme, haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Jaak
Antoni kinnitusel on domeenipoliitika liberaliseerimine siiski
päevakorral. Ühtegi tärminit, millal see juhtuda võib, ta ei nimeta,
küll aga avaldab lootust, et muudatused jõustatakse veel käesoleval
aastal. «Kahjuks peab ütlema, et administraatorite ja EENeti
läbirääkimised pole kulgenud nii kiiresti, kui oleksime tahtnud.
Vaidlusaluseid küsimusi on õnneks suhteliselt vähe jäänud,» räägib
Anton. Tema selgitusel ei ole suudetud kokku leppida
organisatsioonilistes küsimustes. «Administraatorid on samuti inimesed.
Endel Lippmaad võib pidada Eesti interneti importijaks ning targa
inimesena soovib ta, et regulatsioon tuleks võimalikult hea. Jõuga
otsustamine ei anna siin midagi.» Anton on oma sõnul liberaliseerimise toetaja ning leiab, et muudatused aitaksid Eesti interneti valdkonda korrastada. «Muudatusi
on vaja, sest internet on palju edasi arenenud. Kui domeenid oleksid
tasulised, kaoksid neist paljud niisugused, mida tegelikult ei
kasutata, ära,» kõneleb ta. Muu maailma kogemus näitab, et
vabadus toob endaga kaasa domeeninimedega äritsemise. See on varjukülg,
millega nii mõnigi Eesti firma on rahvusvahelist domeeni registreerides
juba silmitsi seisnud. Arvatavasti põhjustab domeenipoliitika
muutus Eestis algul võidujooksu atraktiivsematele nimedele, ent
ajapikku korrastub see turg iseenesest. .eu-domeen on popp Muidugi
ei tähenda kodumaise aadressi saamisel kehtivad tõkked, et kodulehekülg
üldse avamata jääks. Tasu eest võib registreerida näiteks
rahvusvahelise .com-aadressi või siis Euroopa Liidule viitava
.eu-domeeni. Samal ajal kui jäigad nõuded teevad kodumaise
aadressi kasutamise keeruliseks, on just eurodomeenid Eesti firmade,
aga ka teiste organisatsioonide seas üha enam populaarsust võitmas. «Eestis
saab ettevõte endale registreerida vaid ühe domeeni,» tõdes
.eu-lõpulisel aadressil kodulehte omava Viljandi ettevõtte Dream Car
juhataja Alo Allik. «Kui tekkis võimalus .eu-domeeni registreerida,
otsustasin seda kasutada. Paljudel ettevõtetel on .com-lõpuga aadress,
aga meie oleme ju Euroopa Liidus.» Vabas kasutuses on ka näiteks
Läti, Leedu ja Vene domeenid. Kellel lõuna- või idanaabriga tihedamad
ärisidemed, võivad ligi tuhandekroonise aastamaksu eest osta endale
.lt-, .lv- või .ru-lõpuga domeeni. DOMEENID .ee
juurserveris oli aasta algul registreeritud 43 889 domeeninime, neist
6284 olid .pri.ee, 236 .fie.ee ja 94 .org.ee alamdomeeninimed. Allikas: EENet |
