| Vandeadvokaat Margus Lentsius ütles Postimees.ee’le riigikohtu otsust kommenteerides, et juba jõustunud lahendeid ei tohiks see mõjutada, sest ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seaduse asjakohased sätted on põhiseadusevastaseks tunnistatud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest tulenevalt.
Riigikohtu otsus jõustub Lentsiuse sõnul selle kuulutamisest ehk antud juhul tänasest päevast. «Kui varasemalt tehtud väärteomenetluse otsust ei ole isik kaebetähtaja jooksul vaidlustanud ja otsus on jõustunud, siis on ainus võimalus taotleda otsuse tühistamist teistmise korras,» selgitas advokaadibüroo Lentsius&Talts vandeadvokaat. Väärteomenetluse seadustik ei näe tema sõnul aga ette, et teistmise aluseks saaks olla jõustunud kohtulahend, millega riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras on õigustloov akt või säte tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. «Seega kui isik on mõistetud väärteomenetluses süüdi ja karistatud eraõigusliku juriidilise isiku poolt, kes tegutseb halduslepingu alusel ning otsus on jõustunud, siis sellist otsust ei ole võimalik enam hilisemalt ümber vaadata,» kinnitas Lentsius ning lisas, et selline dogmaatiline lähenemine põhineb muu hulgas õigusrahu põhimõttel. Õigusrahu põhimõtte keskseks lähtekohaks on demokraatlike riikide õigusteoorias ja –praktikas valitsev arusaam, et kohtulahendi seadusjõud on oluline sotsiaalne väärtus ning kui otsus jõustub, siis tuleb vaidlus lugeda lõppenuks. Riigikohtu otsus omab kindlasti aga mõju nende isikute puhul, kelle suhtes on eraõigusliku isiku poolt tehtud käesolevaks ajaks veel jõustumata süüdimõistev väärteootsus ja isik on selle otsuse vaidlustanud või vaidlustab. «Kohus peab nendes asjades juhinduma riigikohtu 16. mai 2008.a. otsusest ja väärteomenetluse lõpetama ehk toimima samamoodi nagu riigikohus antud asjas,» ütles Lentsius. Lentsiuse sõnul kaasneks varasemate otsuste ümbervaatamise võimalikkusega ebamõistlik kohtute koormamine. «Seda liiati olukorras, kus antud rikkumise eest sai maksimaalselt määrata karistuseks 10 trahviühikut elik 600 krooni. Sellisel juhul oleks otsuste ümbervaatamise kulu ja isikule määratud rahatrahv ebamõistlikus proportsioonis.» |
