Rohkem kui sada aastat Pärnus Sillutise tänavas tegutsenud vangla uksed suletakse lõplikult 15. jaanuaril. Seepärast pole sinna juba viimased neli kuud ühtegi uut vangi viidud, ja need 63 kurjategijat, kes seal veel on, jagatakse teiste vanglate vahel. Justiitsministeeriumi asekantsler vanglate alal Priit Kama kinnitas, et Tartu vanglas ülerahvastamise ohtu pole, sest Pärnust viiakse sinna kõigest kümme kinnipeetavat. Kulud määravad Pealegi on Tartu vanglas praegu alla 900 vangi, kohti on seal aga 925. «Ja Pärnu vangla sulgemist pole kunagi seostatud Viru vangla avamisega,» märkis Kama. Kama sõnul tuli Pärnu vangla sulgeda, sest riik teeb kulutusi uute, suuremate vanglate ehitamiseks ja lisakulu nõuab ka vangide elektroonilise järelevalve süsteem. «Ühelt poolt aitab see vangide arvu vähendada, teisalt toob lisakulusid. Kuskilt peab kokku hoidma,» rääkis asekantsler. Suuremas vanglas on ka kulud ühe kinnipeetava kohta pika aja peale väiksemad. Näiteks kui Pärnu vanglas on praegu üks valvur kinnipeetava kohta, siis 1000-kohalises vanglas on see suhe üks kolmele. Pärnu vangla oli pikka aega tuntud ka kui valgekraeliste kurjategijate kinnipidamispaik, sest sinna pandi istuma seadusega pahuksisse läinud ametnikke, kohtunikke või politseinikke. Seda põhjusel, et nn tavavanglas võinuks nad sattuda võimuesindajate vastu vaenulike kaasvangide ohtliku tähelepanu alla. Pärnu vangla sulgemine on osa justiitsministeeriumi vanglate reformist, mis sai suurema hoo sisse moodsa Tartu vangla valmimisega 2002. aasta sügisel. Sellega tähistas Eesti vanglasüsteem ühtlasi üleminekut laagersüsteemilt kambersüsteemile. Nõukogude ajast pärit laagersüsteem tähendab seda, et vangid elavad mitmesajakesi koos ühes tsoonis, nagu see on siiani Eesti suurimas kinnipidamiskohas Murrus. Tartu vanglas on aga kinnipeetavad eraldi kambrites ega puutu üksteisega kokku. Ministeeriumi teatel on selle eesmärgiks piirata vangide omavahelist suhtlemist. Nii hoitakse ära kuritegelike teadmiste levimist ja tutvuste hankimist. Jääb neli vanglat Vanglasüsteemi reformi tulemusena jääb Eestisse 2016. aastaks kolm piirkondlikku vanglat. Veel sel aastal liidetakse Harjumaal asuv Ämari vangla Murruga. 2008. aastal avatakse Ida-Virumaal Jõhvis Viru vangla, mille nurgakivi pandi veidi rohkem kui kuu aega tagasi. 1,2 miljardit krooni maksev vangla peaks mahutama ligi tuhat kurjategijat. Viru vangla valmides paneb ministeerium kinni Viljandi noortevangla. 2010. aastal kavatseb justiitsministeerium avada Maardus uue Tallinna vangla, mis praegu asub pealinnas südalinna lähedal. Samal aastal ühendatakse Tallinna vanglaga Harku vangla, kus hoitakse naiskurjategijaid. Viimasena kavatseb justiitsministeerium 2016. aastal kinni panna Eesti suurima, ligi 1500 kinnipeetavaga Murru vangla Harjumaal.
Vanglad Kinnipeetavaid: Murru – 1481 Tallinna – 1102 Tartu – 887 Ämari – 543 Harku naistevangla – 137 Viljandi noortevangla – 107 Pärnu – 59 Vanglate haigla – 34 Allikas: justiitsministeerium |
