Ülikooli Apteegi proviisor Karin Alamaa-Aas ütleb, et ka talle tuleb selline olukord tuttav ette. «Mõni inimene võtab isegi kingad-sokid jalast, et oma kihelevaid varbaid näidata ja saada kinnitust, et tegu pole jalaseenega. Paljud ei tea jalaseenest midagi ega taha sellest kuuldagi. Võib-olla hirmutab neid sõna «seen»,» arutleb Aas. Ometi kinnitavad uuringud, et jalgade seenhaigus on levinud kogu maailmas, püsides viimastel aastatel pindmiste seeninfektsioonide osas esikohal.Sügelus ja villid Tartu Ülikooli kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemassistendi Maire Karelsoni jutu järgi on jalgade seenhaigus naha infektsioon, mida tekitavad seened. «Seeninfektsiooniga haige kaebab ajuti esineva nahasügeluse, ebameeldiva lõhna ja jalgade liigse higistamise üle. Kui jalgadel on lõhed, siis need pakitsevad ja kipitavad,» räägib Karelson. Haigusnähud ilmnevad kõigepealt neljanda ja viienda varba vahel, kus nahk hakkab ketendama, muutub valkjaks ja lõheneb. Sealt levib nakkus varvaste vahele ja tallale. Seenhaigus jalgadel võib kulgeda ka küllaltki ägedalt, koos villikeste tekkega. Siis hakkab nahk punetama ja tursub, tallavõlvi alla ja varvaste vahele tekivad villid. Sügelus võib kohati olla nii intensiivne, et haige hõõrub kannaga teist jalatalda, mistõttu tallavõlvis on näha veritsevaid ville. «Kui haige ei saa ravi, levib infektsioon aja jooksul kannalt taha üles ja tallalt labajala külgpindadele, mis jätab mulje, nagu oleks haigel sussid jalas. Seetõttu nimetatakse seda mokassiinitunnuseks,» kirjeldab nahaarst haiguse kulgu. Ära laena kingi Jalaseen nakkab väga kergesti, see toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt eraldunud seenespooride kaudu. Haigust võib saada näiteks nakkust kandva isikuga samades ruumides paljajalu käies. Levinud nakkuse saamise kohad on ujumisbasseinide ääred ning üldkasutatavad duši- ja riietusruumid, kuid jalaseene võib saada ka laenatud käterättide, sokkide ja jalanõude kaudu. Jalaseenele on soodsaks keskkonnaks ebamugavad ja kitsad jalatsid, kus soojuse ja niiskuse tõttu võib seen kergesti vohama hakata. Jalaseene kasvu soodustavad sportimisel higistavad ja hauduvad jalad. «Sportimine iseenesest jalaseent ei põhjusta, kuigi treeningul ja pärast seda jalad higistavad. Spordijalatsites ei saa jalad hingata ning niiske ja soe keskkond soodustab jalgade seenhaigusi põhjustavate seente kasvu,» selgitab Karelson. Peamiselt kannatavad jalaseene all 20–50-aastased inimesed, mehed rohkem kui naised. «Lapsi jalaseen otseselt ei ohusta, kuid siiski peab neile õpetama, et ujulas tuleb plätud jalga panna ning oma kingi ei tohi sõpradele laenata,» räägib Alamaa-Aas. Kaua kestnud infektsioon jalgadel levib edasi jalasäärtele, kubemevoltidesse, labakätele, varba- ja sõrmeküüntele. «Seen tekitab organismis allergiat ja põhjustab sügelevate löövete teket, mõningatel andmetel võib see põhjustada ka astmat. Samuti on jalgade seenhaigus alajäseme roospõletiku riskitegureid,» nendib Karelson. Jalgade seenhaigus on küll ravitav, kuid peaaegu pooltel juhtudest kipub probleem elu jooksul korduma. «Paraku seisneb probleem suuresti selles, et inimesed ei tee ravikuuri korralikult lõpuni,» ütleb Karin Alamaa-Aas. «Samuti unustavad nad jalatsite desinfitseerimise ja nii ongi seen õige pea uuesti platsis.» Proviisori sõnul saab värske infektsiooni puhul ravi alustada käsimüügis pakutavate seenevastaste ravimitega. «Kasutada võib lahust, aerosooli, kreemi, dermgeeli või salvi,» loetleb ta. Maire Karelson aga rõhutab, et kui seenhaigus on jalgadel kestnud kaua ja/ või on kahjustanud ka küüsi, siis on otstarbekas pöörduda arsti poole, kes kirjutab välja tablettravi. Seenest priiks: • Hoia jalgu kuivana ja pese neid vähemalt kord päevas voolava sooja vee ja seebiga. • Pärast pesemist kuivata jalgu hoolikalt, eriti varvaste vahelt. • Ära kanna võõraid jalanõusid. • Higistel jalatsitel peab laskma enne järjekordset kandmist korralikult kuivada. • Väldi ebamugavaid ja pigistavaid kingi. Kanna jalatseid, mis lasevad õhku läbi. Võimalusel kanna lahtisi jalanõusid (rihmikud, sandaalid). • Veekeskustes, saunades, dušinurkades jt ühiskasutatavates kohtades kanna alati spetsiaalseid jalanõusid. Enne lahkumist pese kindlasti jalgu voolava vee all. Pärast kuivatamist pihusta jalgadele desinfitseerivat aerosooli. • Desinfitseeri jalatseid aeg-ajalt. • Kanna sokke, mis lasevad õhku läbi ja väldivad naha niiskumist (nt puuvillased). • Kui jalad liigselt higistavad, kanna varvassokke ja vaheta neid tihti. Ebameeldiva lõhna teket väldi higistamisvastaste aerosoolidega. Allikas: PM |
