Tehnika

Muusika ja filmide kopeerimine on laialt levinud eelkõige noorte seas - 10-24-aastastest eestimaalastest on poole aasta jooksul heli- või videomaterjale kopeerinud tervelt 77 protsenti, selgub kultuuriministeeriumi tellitud uuringust.

10-74-aastastest Eesti elanikest on viimase kuue kuu jooksul muusikat või videomaterjale salvestanud, kopeerinud või internetist alla laadinud 41 protsenti.

VIIMASED KOMMENTAARID Viper Lisaks axxo-le on veel  häid DVD rippijaid :-)  Eesti filme saab  omadelt, tuleb  lihtsalt tunda õigeid  ... Eksole Miks peab kiitlema  sellega kui palju  varastatakse? :) Nagu  mingid kaagid, kes  poest välja tulevad  "... Teised kommentaarid

Aktiivsemad on sealjuures mehed, kellest pooled on viimase kuue kuu jooksul midagi kopeerinud, salvestanud või alla laadinud. Naistest on sellega tegelenud üks kolmandik.

Peamiselt salvestatakse allalaaditud filmid või muusika arvuti kõvakettale. Siiski on vastajate hulgas neid, kes jätkuvalt kasutavad videote ja telesaadete salvestamiseks videokassette.

Videokassetile salvestajaid on isegi rohkem kui neid, kes filme CD-le salvestavad. Suurim hulk inimesi on viimase kuue kuu jooksul arvuti kõvakettale salvestanud kuni kuni filmi. Üle saja filmi või saate on erinevatel viisidel salvestanud ligi 5 protsenti.

Muusikat kopeeritakse või laetakse internetist alla rohkem kui filme. Kuigi peamiselt salvestatakse muusikat arvuti kõvakettale või CD-le, on ka tehnoloogia jõudnud tasemeni, kus 42 protsenti vastanutest salvestab muusika peamiselt oma mp3-mängijasse.

Veerand kõvakettale salvestajatest on viimase kuue kuu jooksul salvestanud 50-200 lugu. 15 protsenti salvestajatest on viimase kuue kuu jooksul kõvakettale salvestanud rohkem kui 500 internetist alla laetud lugu.

Uuringukeskuse Klaster korraldatud telefoniküsitluses osales 613 inimest üle Eesti vanuses 10-74 aastat.

Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online