Reis

El Salvador on Kesk-Ameerika kõige väiksem riik, aga majandustulemuste poolest suuruselt kolmas. Siinsele piirkonnale kohaselt on aga rikkus kogunenud suhteliselt väikese ühiskonnakihi kätte. Teenijate pidamine on igati loomulik asi. Kui rahakott vähegi vastu peab, on sul üks teenijatüdruk, jõukamatel veel eraldi kokk ja hooldustöid tegev mees.

Meile oli see väga harjumatu, et igal hommikul teeb üks 16-aastane koolis olemise asemel sulle tellimusel hommikusööki, koristab toa ära, peseb kas või kolm korda päevas nõusid, ja kui on soovi, pressib hoovist puu alt korjatud mangodest mahla. Kõige selle juures oli Mariza pidevalt väga õnneliku näoga ja tegi nalja ning unistas järgmine aasta kooli minemisest.

Teise erilise kogemusena õnnestus meil käia ühe kohviistanduse omaniku suvemajas Ilopango järve ääres. Sinna on tööle palgatud 30-aastane hooldusmees ja 14-aastane teenijatüdruk.

Perenaine käib oma suvilas väga harva, nii et teenijad elavad seal põhimõtteliselt kahekesi. Tüdruk tuli majja tööle umbes kaks aastat tagasi ja … tänaseks on tal hooldusmehega aastavanune laps.

Veetsime seal majas küll vaid kaks tundi, kuid jäi mulje, et ka see paarike on omamoodi õnnelik. Teenijatüdruk küll ei osanud oma lapse ja mehega midagi peale hakata ja mees oli paras loru, kuid sellest hoolimata valitses nende vahel rahu ja harmoonia.

Kihistumine on näha igal pool. Rikastes äärelinnades asuvad suured euroopalikud ostukeskused, vaeseid täis kesklinnas on tuhandeid kiletelkidest ja plekist ehitatud, piraatkaubast kubisevaid putkasid. Rikkad kesklinnas käia ei julge, seal röövitavat pidevalt. Meie käisime seal ühe kohaliku kunstnikuga ja ei paistnud midagi nii hullu. Ühesõnaga vähe rikkaid, palju vaeseid, palju paranoiat ja palju käitumisreegleid.

Loe ka http://blog.postimees.ee/seiklejad/