OÜ Münt Grupi koolitusosakonna juhataja ja kiirabiarst Mare Liiger on kahest traagilisest juhtumist rääkides napisõnaline. Ühel korral sai kiirabi väljakutse üheksakuuse lapse, teisel aasta ja kahe kuu vanuse lapse juurde. Mõlemad Harjumaal elanud lapsed said lemmiklooma krõbinad kätte põrandalt pere lemmiku toidunõust. «Tohtrid püüdsid meeleheitlikult lapsi elustada, aga haiglasse nad ei jõudnudki,» sõnas Liiger. Üks arstidest elas juhtunut nii raskelt üle, et loobus kiirabiarsti tööst.Võimatu kätte saada Esmaabi koolitusi korraldav Liiger räägib nüüd lemmikloomade krõbinate ohtlikkusest väikelastele kõigile koolitustel osalejatele. «Kui inimeste toiduks mõeldud krõbinad tõmbuvad niiskust saades kokku, siis odavad laiatarbe loomakrõbinad paisuvad ja muutuvad kleepuvaks. Neid on peaaegu võimatu välja raputada või tangidega kätte saada,» selgitas Liiger krõbinate ohtlikkust. «Pole traagilisemat asja kui väikelapse surm, ning roomav laps ja loomatoit ei sobi kokku,» lisas ta. Liigeri selgitusel on loomakrõbin, kui abi on piisavalt kiire, nagu iga teine võõrkeha. Üliohtlikuks muutub see aga siis, kui sülg krõbinale mõnda aega peale jookseb ja seda paisutama hakkab. «Paisumine ja kleepuvus teeb need nätsudest ja kommidest palju ohtlikumaks,» sõnas Liiger. Samas ei taha Liiger sellega öelda, et lapsed ja loomad ei sobi kokku. «Pole paremat kooslust kui laps ja loom, lihtsalt loomatoit tuleb panna kappi luku taha, mitte jätta terveks päevaks lemmikule ette,» õpetas ta. Ohtlikud pähklitooted Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku juhataja Mart Kulli sõnul satub viimastel aastatel laste hingamisteedesse võrreldes näiteks Vene ajaga vähem võõrkehasid. Toona oli neid juhtumeid pea iga nädal. Praegu on Kulli sõnul lämbumisohus lapsi tulnud päästa aastas vähem kui paarikümnel korral ning kõik kliinikumi toodud lapsed on päästetud. «Juhtumite vähenemisele on aidanud kaasa euroliidu nõuded mänguasjadele,» ütleb Kull. Tema sõnul kohtab lelude osi laste kurgus praegu üliharva. Kliinikumi praktikast talle loomakrõbinaid kurku tõmmanud lapsi ei meenu. «Õnneks pole ühtegi olnud, samas mõned päevad tagasi käisin välja võtmas soolast maapähklit. Pähklitooted ongi viimasel ajal põhiline probleem,» rääkis Kull. Ta lisas, et ka pähklid paisuvad ja söövad end kopsu sattudes kudede sisse. «Veritsuse tekkides kaob nähtavus ja siis on tegu riski piiril tegutsemisega, et lapsed ikka ellu jääksid,» ütles Kull. Krõbinad ja pähklid satuvad väikelaste hingamisteedesse tema selgitusel seetõttu, et nendest ei teki neelamiseks vajalikku kämpu. «Enne kui pähklid kausiga lauale panna, peavad lapsed oskama korralikult närida,» sõnas ta. Tallinna lastehaiglas on viimase paari aasta jooksul võõrkehadega hingamisteedes haiglaravile sattunud 46 last. Lastearst Ülle Uustalu selgitusel on ka neil kõige sagedamini tulnud eemaldada pähkleid. Drastilisim õnnetus juhtus eelmisel nädalal, kui segistit parandanud isa läheduses olnud kaheksakuune laps tõmbas kurku metallist ogalise tüki. Arstide sõnul tuleb võõrkeha hingetorru tõmmanud või alla neelanud lapsega igal juhul kontrolli minna, seda isegi siis, kui köhahood raugevad. Uustalu meenutas juhtumit, kus haiglasse tuli kopsupõletikus laps ja röntgenis leiti tema söögitorust seal pool aastat olnud münt, mis hingamisteid ärritades oligi põletiku põhjustajaks. |
