| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | EH
Kas Eesti on mingi majanduslik erand, et pärast sellist utoopilist hindade töusu mull löhki ei läheg...
to14.04
Kas kappav inflatsioon annab aluse lootusele,et 2-3aasta pärast hinnad odavamad on?
|
|
Uus Maa Kinnisvarabüroo Rakvere esinduse tegevjuhi Eve Soppe sõnul on olukord kinnisvaraturul aastaga muutunud, kirjutab Virumaa Teataja. Kui seni soovitati arendajatel panustada väiksematesse korteritesse, siis nüüd on Soppe kinnitusel nõudlus suuremate, 3-4 toaliste korterite järele. Kinnisvaraturu elavnemist ennustas ta suve teisel poolel ja nõustus makroanalüütik Maris Lauri prognoosiga, et 2008. aasta esimene kvartal on rahulikum, kuid siis hakkab turg taas elavnema. Arco Vara Kinnisvarabüroo AS Virumaa osakonna juhataja Andres Uska sõnul langesid 2007. aasta esimesel poolel hinnad 15 protsenti ja rohkem pole suurt langust olnud. «Kui leidub mõistlik hind, leidub ka ostja,» väitis ta ning lisas, et langevad üksnes need hinnad, mis on liiga kõrgeks aetud. Tema hinnangul on näiteks 30 000 krooni uue arenduse ruutmeetri eest Rakveres palju küsitud, vanematel korteritel jäävad need keskmiselt 10 000-16 000 krooni vahele. «Minu meelest arendajad kaaluvad ja mõtlevad, kas peaks hinda alla laskma, aga veel ei lase, et ehk juhtub midagi,» arutles Uska. Soppe tõi välja, et veel paar aastat tagasi nõutud 1970.-1980. aastatel ehitatud eramajade vastu eriti huvi ei tunta, kuna nende hinnalagi on juba maksimumi lähedal. Sama kinnitas ka Uska, kelle sõnul on eramaja mõistlik hind 2,5 miljonit krooni. Ta tõi näiteks Rakvere lähedal asuva maja, mida on hulk aega müüa püütud ja mille hind on langenud juba miljon krooni. «Maja eest võiks küsida ka 4,5 miljonit, aga seda Viimsis,» nentis ta ja ütles, et sama kehtib ka korterite hindade puhul. Kui Rakveres asuva kolme-neljatoalise umbes 70-ruutmeetrise pinnaga korteri ruutmeetri eest küsida 20 000 krooni, kujuneb müügihinnaks 1,4 miljonit ja ostjaid veel leidub, kuid kui hind tõuseb üle 25 000, siis neid pole. Ta pani südamele, et inimesed teeks kinnisvara suhtes mõistlikke otsuseid, samuti ei tasuks hakata väga kergekäeliselt laenu käendama. Kuid üksiti tundis ta heameelt selle üle, et kliendid on muutunud teadlikumaks ja tahavad väga teada kõike, mis kaasneb kas korteriühistuga sõlmitud lepingu või muude lisanduvate maksudega. Toimetas Teelemari Loonet, Postimees.ee |
