Abilinnapea Margus Tammekivi tõdes, et toetuse näol on tegu vaid motivatsioonisüsteemiga, noore spetsialisti tooks Pärnusse eelkõige linna hea maine. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jaan
Ma usun,et ka harilik lihttööline tuleks Pärnu hea maine peale kohale,pluss veel hea palk ja soodust...
|
|
«Linna koalitsioonileppes on motivatsioonisüsteemi loomise punkt, et noored tuleksid või jääksid Pärnusse elama. Vastavalt sellele sai noore spetsialisti toetus välja töötatud,» selgitas Tammekivi Pärnu Postimehele. Peale noore spetsialisti toetuse maksab linn õppelaenu tagastamise toetust noortele tervishoiutöötajatele. Otsustamiseks rohkem aega Tammekivi kinnitas, et see 1000 krooni kuus, mida linn maksab noorele spetsialistile aasta vältel, ei saa kindlasti olla määrav Pärnusse elama asumiseks, sest tänapäeva elukalliduse juures ei ole tegemist just märkimisväärse summaga. Pigem võiks seda võtta kui linna kingitust ja tunnustust neile, kes on selle otsuse niikuinii langetanud. «Raha võib pidada üheks präänikuks, aga inimesi administratiivsete meetoditega vägisi kohapeale ei meelita, ammugi mitte ei sunni,» leidis ta. Tartu ülikoolis teisel kursusel õppiva Pärnu neiu Merilyn Merisalu meelest pole linnavalitsuse makstav toetus piisav motivatsioon Pärnusse elama asumisel, pealegi on pooleaastane taotlemistähtaeg alates kooli lõpetamisest liiga lühike. «Pigem võtab noor inimene pärast kooli lõppu endale aega ja mõtleb, mida ta elult tahab, ta proovib ja katsetab mitut asja,» mõtiskles ta. Tammekivi nõustus pärast väikest mõttepausi, et võib-olla peaks linnavalitsus taotlemise tingimused veel kord üle vaatama. «Muid võimalusi on tohutult ja oleks patt, kui neid ei kasutataks. See, et noor vajab aega või vabadust, ei tähenda, et ta ei tule üldse Pärnu. Ta ehk ei tule lihtsalt kohe,» arutles abilinnapea. «Tuleb vaadata, et taotlustingimused head ideed ära ei nulliks.» Enesehinnang liiga kõrge Abilinnapea meelest on üks põhjusi Pärnusse elama asumiseks see, et noorel on siin oma kutsumusele või erialale vastav töö, mis on elamisväärselt tasustatud. Tammekivi tunnistas, et kõrgharitud inimese töövõimalused Pärnus on piiratud, sest suurtootmised keskenduvad eelkõige kesk- ja kutseharidusega töötajate värbamisele. Tööjõuprobleem pole puudutamata jätnud linnavalitsustki, kus veel eelmise aasta lõpul oli täitmata mitu ametikohta. Abilinnapea jutu järgi tundub vakantseid kohti kõige rohkem olevat planeerimisosakonnas. Ta ei välista, samal ajal ei kinnita, et need on tekkinud palganumbri tõttu, mis ei tundu väga ahvatlev. «Fakt on see, et omavalitsuses ei saa ühele ametile üle maksta, palkadel on kindel süsteem,» selgitas Tammekivi. «Pole mõeldav, et näiteks linnaarhitekt saaks niisama suurt palka kui linnapea. Pärnu on väike, siin ei ole nii palju raha, kui oleks heaks eluks vaja.» Abilinnapea meelest on paljudel juhtudel noorte nõudmised ja enesehinnang põhjendamatult kõrged. «Võtame näiteks juristihariduse, mille omandamine on praegu väga mainekas. Kuid töökohti on piiratud arv ja nõudlus nende järele suur, polegi võimalik kõigile atraktiivset töökohta pakkuda,» juurdles Tammekivi. «Teisalt on palju pedagooge, kes ei vasta kvalifikatsioonile, sest neid, kes vastaksid, ei ole piisavalt palju tulemas.» Piskugi algul abiks Sauga põhikoolis õpetajana ja kergejõustikuhallis treenerina töötav Romet Mihkels esitas taotluse toetuse saamiseks möödunud aasta oktoobri lõpus. Toona oli taotluse esitamise tähtajaks kolm kuud alates kõrgkooli lõpetamisest, kuid noormehe plaan kodulinna naasta oli kindel ja ajast seetõttu puudu ei tulnud. «Olen olnud kaheksa aastat kergejõustikuklubis Altius, klubi oli üks peamisi põhjusi, miks tagasi tulin,» rääkis ta. Mihkelsi meelest on 1000 kroonigi äsja kooli lõpetanud noorele inimesele abiks, eriti kui õpetajate palgad on nigelad. «Oleksin tahtnud ainult treeneriks jääda, aga selle palgaga ära ei ela, peab ka õpetama. Aastaga ehk palgad tõusevad, kui aasta lõpus toetus lõpeb, ei anna vahe niipalju tunda,» leidis ta. Noormees kinnitas, et erialavalikuga polnud tal probleeme, sest kergejõustik ja sport on pikka aega südamelähedased olnud. Puhtalt palga pärast ta hästitasustatud tööd teha ei suudaks, kutsumus peab olema. Mihkels ei välista, et hea pakkumise korral kolib ta kunagi Pärnust ära, kuid praegu on tema eesmärk siin sisse elada ja hakata mõtlema oma kodu soetamise peale. Tammekivi sõnade järgi arutati kunagi linnavalitsuses selliste kinnistute, kus on tehtud detailplaneering, jagamist noortele inimestele ja peredele kruntideks kas tasuta või väga väikese ruutmeetrihinnaga, kuid sellele tekkis poliitiline vastasseis. Munitsipaalkorterid noortele «Oleme nii sügavas turumajanduses, et sellise eesmärgini ei pruugi linnavalitsus kunagi jõuda,» tähendas ta, kuid pakkus omalt poolt veel ühe motivatsiooni tõstva tegurina välja noortele munitsipaalkorterite ehitamise.
> Loe edasi |
